Lendamine on muutunud ohtlikumaks. Ja selles pole süüdi Boeing
Lennuõnnetuste arv sagenes 2018. aastal praktiliselt kõikides maailma piirkondades, kirjutab Bloomberg. Rahvusvahelise lennutranspordi ühenduse (IATA) sõnul küündis lennuõnnetuses surma saanute arv mullu 523 inimeseni, olles sellega viimase nelja aasta kõrgeim.
Ethiopian Airlines’i lennu 302 ja Aerofloti lennu 1492 surnute arv viitab sellele, et ka 2019. aasta ei too maailma lennundusse midagi rõõmustavat.
Mis on siis juhtunud maailma kõige turvalisema reisimisvõimalusega? See on küsimus, millele otsivad ka maailma juhtivate lennufirmade ja -tootjate juhid vastuseid sel nädalavahetusel Seoulis toimuval IATA aastakoosolekul.
Nõudluse kiire kasv suurendab survet
Selge see, et nõudlus lennureiside järel pole kunagi nii kiiresti kasvanud, kui ta praegu seda teeb. IATA prognooside kohaselt lendude arv järgmise 20 aasta jooksul maailmas kahekordistub.
Ka on selge, et nii lennukitootjatel, lennufirmadel kui ka lennuametitel tuleb palju vaeva näha, et selle kasvutempoga üldse sammu pidada. Täiendavat stressi lisab siinjuures hinnasurve, lennureisijad tahavad üha odavamalt lennata.
Reaalsus on aga see, et turvalisuse tagamine – olgu see siis pilootide koolitus või lennukitüüpide täiustamine turvasüsteemidega – nõuab ohtralt raha ning lennundussektor suudab neid kulutusi vaid teatud piirini tõsta.
„Sa saad seda, mille eest maksad,” märkis Austraalia Central Queenslandi ülikooli ohutusteadlane Geoffrey Dell, kes on lennuohutust uurinud 1979. aastast. „Kõik tahavad naasta miinimum turvanõuete juurde, kuna see peaks andma parima tulemuse kõige odavama piletihinnaga,” põhjendas ta.
See muidugi ei tähenda otseselt, et lendamine oleks tohutult ohtlikuks muutunud. 2018. aastal lendas umbes 4,3 miljardit lennureisijat väga turvaliselt. Lennuõnnetuste juhtumise tõenäosus on jätkuvalt üks miljonist. Viimati küündis lennuõnnetuses hukkunute arv üle 1000 piiri rohkem kui kümme aastat tagasi. 1960. aastatel oli see aga iga-aastaselt tavaline suurusjärk.
Nõuded turvalisusele on seda suurema surve all, kuna lennufirmad tahavad järjest enam konkreetseid lennukitüüpe, et käia lennundustrendidega paremini kaasas.
See seab surve nii Chicagos tegutsevale Boeingule kui tema Euroopa konkurendile Airbusile, et nad suudaks tähtaegselt tellimustega valmis saada. „Turvalisus ja kvaliteet on olulised, kuid hind on põhinäitaja,” rääkis lennundusspetsialist Ian Thomas.
Kust leitakse tohutu hulk lennumehhaanikuid ja piloote?
Selle kõrval seisab lennundus silmitsi ka uute probleemidega. Lendude kiiresti kasvava arvuga koos kasvab surve ka tööjõuvajadusele. Boeingu prognooside kohaselt vajab maailm aastaks 2037 ligi 750 000 lennumehhaanikut ja sama arvu piloote tänasele juurde.
Seejuures on väga suureks probleemiks pilootide väljaõpe. IATA andmetel põhjustasid pilootide vead kolmandiku ajavahemikus 2013-2017 juhtunud 339st lennuõnnetusest, mis lõppesid kas kellegi surmaga või kus suudeti reisijate elud siiski säästa. Lennusimulaatori kasutamine on aga väga kallis nende lennufirmade jaoks, kellel endil seda võimalust ei ole.
Surmaga lõppevate lennuõnnetuste arvu vähendamiseks on vaja erinevaid meetmeid ja seal ei piisa ebatavalistest uutes stsenaariumitest, mis lennusimulaatoritele programmeerida saab. Ka lennuametid üle ilma vajavad täiendavaid ressursse oma töö tegemiseks.
