Täna Stenbocki majas peaministri ning majandus-, rahandus- ja sotsiaalministriga kohtuvad energeetikud kuulutavad Ida-Virumaale sotsiaalset katastroofi, kui energeetikute vallandamisele piiri ei panda.

„Venemaal ja Valgevenes dumpinghindadega toodetud odavale elektrile tuleb kehtestada kaitsetollid, et peatada energeetikute vallandamiste laine,” ütles Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma. „Augustiks on vallandatud 500 energeetikut, kaevurit ja tugiteenuste töötajat ning aasta teisel poolel lisandub veel 500 vallandatut, kui midagi ette ei võeta.”

Ametiühingute nägemuses saaks vallandamiste lainele Ida-Virumaal piiri panna siis, kui kolm Balti riiki lepiksid ühiselt kokku kolmandatest riikidest pärit odavale elektrile kaitsetollide kehtestamise.
„Me soovime, et Eesti Energia elektrijaamad saaksid töötada võrdses turukonkurentsis, sest meie jaoks muutub CO2 ainult kallimaks, Venemaal ja Valgevenes toodetud elektrile aga need normid ei kehti,” rääkis Vaikma.

Ametiühingute nägemuses ei suuda praegune tööturg, hoolimata suurest hulgast vabadest töökohtadest vallandamistega kaasnevat kaost leevendada, sest enamuses pakutakse tööd vaid miinimumpalga eest. „Kui inimesed töötasid palgaga, mis ületas miinimumpalga ligi kolmekordselt, siis hakkavad nad saama miinimumpalgast suuremat töötu abiraha, mis aga muudab tööle asumise mõttetuks,” lausus Vaikma.

Samas tunnistas ametiühingu juht, et tööliste esindusorganisatsioonil pole nii massilise vallandamise juures ühtegi head võimalust valitsuse ega ka tööandja mõjutamiseks. „Kui me hakkaksime streikima või meelt avaldama, siis see muudaks inimeste vallandamise veelgi lihtsamaks,” selgitas Vaikma. „Me loodame, et valitsus käivitab abiproigrammi enne seda kui kriis päriselt kätte saabub ning kutsub kokku vähemalt ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolse nõupidamise.”

Majandusministeeriumist öeldi, et energeetikute töökohtade säilitamiseks tuleb asuda uute õlitehaste ehitamisele, milleks poliitikud suudavad vaja mineva raha leida. Samas peab õlitehaste rajamise otsuse langetama Eesti Energia nõukogu.

Eesti Energia selgitas, et uue õlitehase investeerimisotsuseni plaanitakse
jõuda käesoleva aasta lõpuks. Sellise stsenaariumi järgi võiks
esimene õlitoodang tehasest tulla 2023. aastal. Kuid õli ja elektri
koostootmise laiendamine on pikemaajalisem lahendus.

Põlevkivi kaevandamise ja põlevkivist energia tootmisega tegelevate üksuste
töötajate arv on tänavu vähenenud ligi 400 inimese võrra. „Kui
palju muutub töötajate arv veel, sõltub turuolukorrast ehk kui
palju on NordPooli turul ebavõrdset konkurentsi tekitavat CO2
kvoodivaba Vene elektrit ning milline on CO2 ja elektri turuhind,”
ütles ettevõtte pressiesindaja. „Turumoonutus, mis on praegu
tekkinud seoses maksuerisusega ühel või teisel pool idapiiri, tuleb
ettevõte hinnangul võimalikult kiiresti lahendada.”

Energeetika ametiühingud ja Ametiühingute Keskliit kohtuvad täna kell 12.15 Stenbocki majas, et arutada kriisisituatsiooni Eesti energeetikas, millel võivad ametiühingute hinnangul olla kriitilised tagajärjed Ida-Virumaa tööhõivele, sotsiaalsele toimetulekule ning ka Eesti energiaturvalisusele.

„Sisuliselt seisavad elektrijaamad juba kolm kuud ja praeguses olukorras pole tegevuse mahu taastumist ette näha. 500 inimest on tänaseks koondamisteated saanud, korralised puhkused on juba välja võetud ning ilmselt tuleb ka palgata puhkusi võtma hakata, aga olukord on perspektiivitu, kui valitsus jõuliselt ei sekku,“ kommenteeris Narva Energia Ametiühingu juht Andrei Zaitsev. „Inimesed on hirmul, kokku tähendab kõige mustem stsenaarium sissetulekukaotust enam kui 6000 inimesele,“ hoiatas Zaitsev.

„Me räägime sotsiaalsest katastroofist piirkonnas, kus tööpuudus on niigi kõrge. Räägime kliimapoliitika läbikukkumisest, sest tarvitame ikka musta elektrit, aga ilma tasakaalustava CO2-tasuta. Räägime Eesti energiaohutusest – kui Eesti Energia „pillid kotti paneb“, sõltume täielikult importelektrist piirkonnas, kus ilma Vene energiata toime tulla ei ole võimalik,“ lisas Vaikma.