Ühest diplomist terveks eluks ei jätku

Aina vähem on ameteid, mida saaks kord kooli või ülikooli lõpetanuna eluaeg pidada.

21. sajandil kujuneb tark eluviis inimeste üheks kõige olulisemaks eesmärgiks. See tähendab võimekust kujundada elu üleilmse teaduse seisukohtadest lähtudes.

Asetame selle idee aga laiemale taustale: enamik elusolendeid saab oma eluga hakkama isiklike instinktide ja impulsside toel. Nad elavad hästi või halvasti sõltuvalt sellest, kuidas on nende keha kohanenud väliste tingimustega ning milline juhtub olema nende positsioon liigisiseses ja liikidevahelises olelusvõitluses. Järgmise põlvkonna elu ei erine oluliselt eelmise põlvkonna omast.

Ka homo sapiens'i elu oleks samasugune, kui ei oleks kultuuri – tänu kultuurile avarduvad inimese võimalused määramatult. Aga enda teostamiseks sotsiaalsetes ja kultuurilistes keskkondades vajame me keeli ja teadmisi. Nende ülekandmiseks ühelt põlvkonnalt teisele on kasutatud kodust kasvatust ja kooli.

21. sajandil olukord muutus ja muutub. Digitaalne pööre teisendab kollektiivse mälu alalhoiu viise ja suunab meid senistest õpetamise mudelitest loobuma. Üleilmastumine ja tehnoloogia areng kruvivad elutempo ja stressitaseme lakke, muudavad tööturu mobiilseks (ja sellega seoses ka ebastabiilseks) ning teisendavad oluliselt ühiskonna liikmele ja töötajale esitatud nõudmisi.

Aina vähem on töökohti, kus keegi saaks terve elu ametis olla vastavalt koolis või ülikoolis omandatud ettevalmistusele. Erialased teadmised ja ametialased diplomid on endiselt nõutud paljudele ametikohtadele sisenemisel, kuid need ei taga veel edu sellel ametikohal püsimiseks ega edasiseks karjääriks.

Magistriõppest ülikoolis: https://www.tlu.ee/magistriope