Kruuda tunnistajapinki ei jõudnud. Tere endise juhi kohtusaaga läheb julgelt uude aastasse välja
Käibe- ja tulumaksupettuses süüdistatava Oliver Kruuda ning tema kahe endise kolleegi Rein Lepassoni ja Jaanus Rätsepa kohtuasja kolmetunnise istungi käigus jõudsid nii prokuratuur kui ka süüdistatavate kaitsjad kohtuniku Janika Kallini kindla taktikepi all terve rida lahendamist vajavaid küsimusi läbi käia.
Esimeses järjekorras pidi kaitsemeeskonna liige Kaspar Lind selgitama nii kohtule kui prokurörile, millised tema poolt elektroonselt CD-plaadil esitatud ca 500 dokumendist on asjasse puutuvad tõendid ja tegelikult väärivad kohtuasja menetluse käigus esitamist.
Kuigi Lind tegi kõige olulisemate tõendite kohta ka kohtu ees põhjaliku esitluse, ei rahuldanud see prokurör Martin Tuulikut, kes tahtis, et kaitsja valiks nende 500 dokumendi seast olulisemad välja. Seejuures tekkis arutelu selle üle, kas välja sõelutud dokumendid tuleks siis esitada elektroonselt või paberil.
Kuigi Lind lubas järgmiseks korraks asjakohaste dokumentide toimiku välja printida, kutsus kohtunik Janika Kallin teda mõtlema siiski aega ja keskkonda säästvama lahenduse peale – ehk nende elektroonilisele esitamisele. Istungi lõpuks suutis Lind seda ka teha.
Järgmise sammuna otsustas kohtunik mitte rahuldada kaitse taotlust asja sisulise aruteluga seonduva ekspertiisi osas. Kohtunik leidis, et kalli ekspertiisi tellimine pole põhjendatud, kui kaitsjad on kohtuasja käigus esitanud juba piisavalt tõendeid, mis aitavad selles küsimuses kohtul selgusele jõuda.
Kruuda tunnistajapinki ei jõudnud
Seejärel sai prokurör Martin Tuulik sõna süüdistatavate ülekuulamiseks. Kuigi veel eelmisel, 25. mail toimunud istungil oli ta selgelt väljendanud, et soovib sel korral üle kuulata nii Oliver Kruudat ennast kui ka Tere endist teenustejuhti ja mitut Kruuda firmat juhtinud Rein Lepassoni, piirdus Tuulik vaid Lepassoni tunnistajapinki kutsumisega.
„Kas te soovite istuda või seista?” uuris kohtunik Janika Kallin Lepassonilt, kui ta oli tunnistajapinki asunud. Viimane märkis, et tal ei ole vahet. „Selge. Prokuröril on küsimused ette valmistatud. Kui palju neid on?” tahtis Kallin järgmisena teada. „Ikka on,” märkis Tuulik.
Küsimuste esitamiseni ta aga ei jõudnud, sest Lepasson kasutas siin õigust ütluste andmisest keelduda. Seepeale esitas prokurör kohtule taotluse kasutada 2016. aasta augustis eeluurimise käigus toimunud ülekuulamise materjale, mis on tavaliselt aga väiksema kaaluga, kui kohtus antud tunnistused, kus küsimusi saavad esitada nii süüdistaja kui kaitsjad.
Kuigi järgmisena oli kohtunik valmis andma sõnajärje Oliver Kruudale – ja ka endine piimatööstur ise oli valmis juba püsti tõusma ja pintsaku eest kinni nööpima –, märkis Tuulik, et taotles üksnes Lepassoni ülekuulamist, Kruudat ja Rätsepa ta üle kuulata ei taha.
Ülejäänud istungi aeg pühendati täiendavate tõendite esitamisele, mille kohtunik suurel määral ka rahuldas. Kuna see aga tähendab lisaks dokumentaalsetele tõenditele ka täiendavate tunnistajate üle kuulamist ehk isikuliste asitõendite esitamist, ei saa ajakirjandus veel pikalt kajastada kohtuasja sisulist arutelu, kuna kohtunik on kaitsjate taotluse alusel otsustanud siin meediakajastust piirata põhjendusega, et see võib mõne järgmise tunnistaja ütlusi mõjutada.
Istungi lõpus pandi paika ka ajaraamistik, mille jooksul peaks siis nii täiendavad tunnistajad üle kuulatud, vaidlus ja lõpusõnad peetud saama. Kuigi antud kohtuasjas toimub 17. juunil veel üks istung, jääb suur osa täiendavatest tunnistajatest sügisesse. Nende ülekuulamine võib võtta aega kuni novembrikuuni.
Saavad mitmekuulise lõõgastuspausi
Kuigi kohtunik oleks tahtnud ka vaidluse ja lõpusõnani enne aastavahetust jõuda, otsustati siin arvestada erinevate osapoolte puhkuseplaanide ja niigi tiheda töögraafikuga ning jätkata vaidluse ja lõpusõnaga alles järgmise aasta veebruari alguses.
Kruuda, kes oli kurtnud, kuidas ta ei ole kaks aastat puhata saanud ja ei taha kohe pärast aastavahetust kallite lennupiletitega kodumaale tagasi lennata, oli lahendusega, kus ta saab vahepeal pikalt lõõgastuda, rahul.
Ühtlasi vahetub pärast 17. juunit ka kohtuasja prokurör, kuna Martin Tuulikust saab augustikuus kohtunik. Tema töö võtab üle põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Alar Lehesmets.
Vaidlusaluses kohtuasjas on aastatel 2010–2016 Tere piimatööstust juhtinud Oliver Kruuda kohtu all süüdistatuna maksupettuse toimepanemises. Koos Kruudaga esitas prokuratuur süüdistuse ka neljale endisele Tere töötajale – Allan Viirmale, Rein Lepassonile, Jaanus Rätsepale ja Hjalmar Konnole –, süüdistades neid Kruuda maksukuriteole kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi koosneb Kruuda ja tema kolleegide toimepandud maksupettus tulumaksu- ja käibemaksupettusest. Süüdistuse järgi pandi tulumaksupettus toime ajavahemikul 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta lõpuni ning käibemaksupettus 2015. aasta kevadel. Maksupettustega tekitatud kahju suuruseks on ligi 400 000 eurot.
Selle aasta veebuaris enne asja sisulise arutelu juurde asumist taotles prokurör Martin Tuulik kahe Kruuda kaassüüdistatava – Hjalmar Konno ja Allan Viirma – suhtes menetluse lõpetamist. Kohtunik Janika Kallin rahuldas need taotlused, kohustades Konnot tasuma riigieelarve tuludesse 7000 eurot ja Viirmad 6000 eurot, mida nad ka tegid.
Nii on kohtuasi jätkunud üksnes Tere endise juhi Oliver Kruuda, Tere endise teenustejuhi ja mitut Kruuda firmat juhtinud Rein Lepassoni ning Tere finantsosakonnas töötanud Jaanus Rätsepa üle.
