Äratuskell tööandjale: iga teine töötaja plaanib lisatööd teha, sest tööl on nende võimed alakasutatud
"Tavapärased monogaamsed töösuhted on oma aja ära elanud," selgitas GoWorkaBit'i juhataja Kristjan Vanaselja. "Kellast kellani töö ühe tööandja juures ei kao, aga järjest vähemaks jääb töökohti, kus see on kõige mõistlikum viis tööd teha."
Vanaselja kinnitusel kujutab tõsiasi, et 56% töötajaist kavatseb töö kõrvalt "lisa" teha, endast mõttekohta eeskätt tööandjaile. "Inimesed vaatavad ringi eelkõige väärilise professionaalse väljakutse pärast," rõhutas ta. "Kui andekas inimene otsib maksimaalset eneseteostust, pole mõtet seda monogaamse töölepinguga piirata. Võidavad need tööandjad, kes pakuvad andekale inimesele vabadust."
Üle poole töötajaist kinnitab, et arvestatav osa nende tööajast kulub ülesannetele mis on nende kvalifikatsiooni ja kogemuse jaoks liiga lihtsad. "Meie uuring kinnitab, et inimesed ei taha töötada allpool oma võimeid," rõhutas Vanaselja. "Traditsiooniline töösuhe võib tunduda küll ahvatleva mugavustsoonina, kuid tegelikkuses soovivad inimesed rohkem võimetekohaseid ja arengut pakkuvaid väljakutseid. Kui olemasolev põhitöö seda täiel määral ei paku, otsitaksegi võimalusi ennast mujal rakendada."
Vanaselja kinnitusel tähendab see tööandjaile kaht järeldust: inimestele tuleb pakkuda võimetekohaseid ja arendavaid tööülesandeid ning mitte piirata nende võimalusi lisatööd teha ja ka mujalt rakendust otsida.
Uuringu tulemusi kinnitab ka töövahendusportaali GoWorkaBit igapäevane kogemus. "Kui GoWorkaBit'i algusajal tundsid paindlikult ja jupiti töötamise vastu huvi eeskätt nooremad ja moodsamad inimesed, siis tänaseks on pilt hoopis teine," rõhutas Vanaselja. "Me näeme järjest rohkem küpses eas töötajaid, kes taipavad et paindlikult, enda valitud koormuse ja graafikuga töötades, saavad nad ennast sobival ajal uutes ametites ja rollides proovile panna."
Uuring kinnitab, et põhitöö kõrvalt lisatööd tegevad inimesed on üldiselt edumeelsemad ja edukamad ning naudivad ka paremat elukvaliteeti. Töös eelistavad nad keskmisest rohkem väljakutseid rutiinile, nad põlgavad "tagumikutunde", nad ei tunne hirmu pensionieas vaesusesse langemise ees ning nad tegelevad keskmisest rohkem hobide ja meelelahutusega.
Samas ei kinnita uuring eeldust, nagu ajaks inimesi lisatööd tegema rahaline kitsikus. Kõige madalama sissetulekuga, kuni 300 eurot pereliikme kohta teenivaist inimestest kavatseb lähema 12 kuu jooksul kindlasti lisatööd teha 8 protsenti, üle 1100 euro pereliikme kohta teenivatest inimestest kavatseb seda kindlasti teha 22 protsenti ehk pea iga neljas.
19% inimestest kes teevad või kavatsevad lisatööd teha, teevad seda enese professionaalses tippvormis hoidmiseks või suurema väljakutse leidmiseks, kui seda pakub põhitöö.
