Proviisor annab nõu: kuidas õigesti valida päikesekaitsekreemi, mis teeks oma töö reaalselt ära?

Kuigi ilmad on ilusad ja kutsuvad muretult päikesevanni, tasub päikesega siiski ettevaatlik olla ja oma nahka kindlasti kaitsta. Südameapteegi proviisor Pärtel Relve jagab näpunäiteid, kuidas poelettidelt leitavate päikesekaitsekreemide hulgast valida see õige.

Proviisor Pärtel Relve sõnul on päikesekiirguse kahjulikust mõjust võimalik tunda ainult väikest osa. Suur osa kahjustusest ei põhjusta valu ja jääb märkamata.

„Päikesekiirgus on salakaval ning nooruses saadud päikesekahjustuse märgid võivad ilmuda alles keskeas või hiljem – nahk läheb kiiremini kortsu, tekib rohkem sünnimärke ja pigmendilaike,“ selgitab Relve põhjust, miks päikesekaitsekreemi kasutamist kindlasti ära ei tohi unustada.

Mida jälgida päikesekreemi ostes?

Päikese käes pikemalt viibides tuleks kindlasti kasutada päikesekaitsevahendeid, mis esiteks kaitsevad korraga nii UVA kui UVB kiirguse eest ja teiseks, on päikesekaitsefaktoriga vähemalt 30. Päikesekaitsefaktor, lühendiga SPF, näitab, kui tõhusalt päikesekaitsevahend toimib.

SPF näitab, mitu korda vähem jõuab ohtlikku päikesekiirgust nahale. „Näiteks SPF 30 puhul jõuab nahani 30 korda vähem kiirgust kui jõuaks ilma kaitseta nahale. Ümber arvestatult tähendab see, et SPF 30 korral jõuab nahka 30 minuti jooksul sama palju UV-kiirgust nagu jõuaks ilma kaitseta 1 minuti jooksul.

Rusikareeglina ongi SPF 30 kõige sobivama tugevusega päikesekaitse, mida kasutada,“ selgitab Relve. Sõltuvalt päikesepaiste tugevusest ja naha tundlikkusest võib olla otstarbekam ka suurem või väiksem tugevusfaktor.

Arvesta nahatüübiga

Päikesekaitsevahendi valimisel soovitab Relve arvestada oma nahatüübiga. Vastavalt nahatüübile võib anda üldiseid juhtnööre sobiva SPF-i leidmiseks. I tüüp peaks kasutama päikesekaitset tugevusega SPF 50, II ja III tüüp saavad enamasti hakkama SPF 30-ga ja IV tüüp võib isegi lubada SPF 30-st natuke nõrgemat päikesekaitset.

I tüüp – siniste silmade ja tedretähnidega inimesed, kel tekib alati päikesepõletus. Nahk läheb punaseks, kuid ei päevitu.

II tüüp – blondide või punaste juustega sinisilmsed inimesed. Nahk saab küll kergesti päikesepõletuse, kuid päevitub siiski minimaalselt.

III tüüp – mõnikord võib saada kerge põletuse ja päevitub keskmiselt.

IV tüüp – põletuse saab harva ja päevitub keskmisest tugevamini.

Lisaks nahatüübile peaks arvesse võtma ka ilma ehk pilvisust, päevaaega ja UV-indeksit. Juhul kui päeva kohta on antud üksainus UV-indeksi väärtus, on selleks märgitud päeva kõige kõrgem, mis tähendab, et hommiku ja õhtu poole ning pilvisematel tundidel on tegelik UV-indeks madalam. Samas näiteks Riigi ilmateenistuse lehelt saab UV-indeksit vaadata lausa tunni täpsusega.

Valikul arvesta ka ilmaga

Päikeselise ilmaga ja keskpäeva paiku võiks vastavalt UV-indeksile kasutada tavapärasest tugevamat või ka nõrgemat päikesekaitsevahendit.

Madal indeks <2 – võib kasutada nõrgemat päikesekaitset kui tavaliselt.

Keskmine 3-5 – peaks kasutama nahatüübile vastavat päikesekaitset.

Kõrge 6-7 – peaks kasutama tavalisest tugevamat päikesekaitset.

Väga kõrge 8+ – peaks kasutama tavalisest tugevamat päikesekaitset ning vältima lauspäikest.

Mõnikord arvatakse ekslikult, et päikesekreemi kasutades pruuniks ei saagi. „Tegelikult saavutatakse päikesekreemi kasutades päevitus lihtsalt pikema aja vältel ning selline päevitus kestab ka kauem,“ kinnitab proviisor ja palub päikesekaitsekreemi igal juhul kasutada.