Kohus keeras kraanid kinni: ajakirjandusel keelati Tallinna Sadama kohtuasja ligi 100 tunnistaja ütluste kajastamine
Tänasel Tallinna Sadama istungil taotles altkäemaksu vahendamises süüdistatava Toivo Prommi kaitsja Kaimo Räppo, et meedia ei kajastaks avalikule kohtuistungile kutsutud tunnistajate antud ütlusi. Taotlusega nõustusid ka teised süüdistatavate kaitsjad ning ka riigiprokuratuur.
Kohtunik Kristina Väliste nõustus taotluse esitajatega, et tunnistajate ütluste avaldamine meedias võib järgnevate tunnistajate ütlusi mõjutada ning tegi määruse, et kõigil avalikel istungitel viibinutel on keelatud kuuldud infot kuidagiviisi vahendada või avalikustada enne kohtuliku uurimise lõpetamist. See tähendab, et ka meedial on keelatud istungitel räägitut enne vahendada. Kohtulik uurimine lõpeb suhteliselt kohtuprotsessi lõpus ehk et sellele järgnevad veel vaidlused, lõppsõna ja seejärel tuleb kohtuotsus. Kuna Tallinna Sadama korruptsiooniasjas on istungeid planeeritud järgmise aasta novembri lõpuni, tähendab see omakorda, et tunnistajate praegu antud ütlusi võib avaldada sisuliselt pooleteise aasta pärast, 2020. aasta lõpus. Kohtuotsus võib tulla alles 2021. aastal.
Istungil viibinud ajakirjanikule tehti otsus teatavaks ning kohtunikult pärides, kas tunnistajatega seotud istungeid oleks võimalik kajastada kas järgmisel päeval pärast istungit või kuriteoepisoodide kaupa nende arutamise lõppedes või ülevaatlikult, ilma tunnistajate otseseid tsitaate välja toomata, vastas kohtunik ajakirjaniku kõigile palvetele eitavalt.
Lisaks keelab määrus ka tunnistajat öeldut talletada elektrooniliste seadmetega ehk et ütlusi võib üles kirjutada vaid käsitsi ja paberile, aga mitte arvutisse. "On ilmne, et kohtuistungi talletamine elektroonika- ja sideseadmete abil soodustab isikute ütluste põhjalikult avaldamise ja meedias kajastamise võimalusi."
Niisiis saab Ärileht näiteks tänase istungi kohta öelda vaid niipalju, et tunnistusi käisid andmas arhitekt Urmas Lõoke, Pilderi OÜ juhatuse liige Ivo Lõppe, Paluküla RE OÜ osanik ja juhatuse liige Toomas Kivistu, tuntud reformierakondlasest endine poliitik Toomas Vilosius ning OÜ Gotrack juhatuse liige Aivar Trevet rahapesuepisoodidega seoses. Milliseid küsimusi tunnistajatelt küsiti ja milliste kuriteoepisoodidega need täpsemalt seotud on, keelab kohus avaldada, sest need on juba faktilised asjaolud. Määruse rikkujat ootab ees rahatrahv või kuni üheaastane vanglakaristus.
Varem on ka meediast läbi käinud, et kogu protsessi jooksul soovib riigiprokuratuur kohtusse tunnistama kutsuda 94 tunnistajat.
Eesti ajaloo suurimas altkäemaksuafääris süüdistatavad on Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil kui altkäemaksu võtjad. Allan Kiili puhul ulatub altkäemaksu summa süüdistuse järgi 3,5 miljoni euroni. Altkäemaksu andmise eest on kohtu all ka poolakas Jan Paszkowski (endine Remotowa laevatehase kommertsjuht), Tõnis Pohla (endine Baltic Maritime Logistics Group'i nõukogu liige), Eno Saar (endine HTG Investi esindaja), Üllar Raad (endine Esteve Terminal AS esindaja), Sven Honga (Keskkonnahoolduse OÜ juht), Toivo Promm (väidetava altkäemaksu vahendajana, Bone Invest juht) ja Tallinna Sadama endine hooldusosakonna juhataja Martin Paide. Lisaks juriidiliste isikutena HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.
Üks süüdistatav, Valdo Õunap (HTG Partner AS juht) sõlmis eelmisel nädalal prokuratuuriga kokkuleppe ning talle mõisteti karistuseks tingimisi vangistus.
06.06.2019 parandati artiklis väidet nagu keelaks kohus tunnistajate ütlusi avaldada kohtuotsuse langetamiseni. Määrus keelab avaldamise kohtuliku uurimise lõpuni. Täiendatud on artiklit selles osas, et kohus keelas ka märkmete tegemise muul viisil kui kirjalike märkmete abil.
