Linnaelanikele kasutada antud 750 jalgratast tekitas Tartus paraja kaose. Huvi oli viis korda suurem, kui loodeti
„Esimesel päeval oli meil probleemiks süsteemi ülekoormus ja see lahendati meie koostööpartneri Bewegeni poolt ära – nad ka ei olnud valmis nii suureks menuks. Päeva lõpuks said need lahendatud,” rääkis Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa, kelle käed on viimased kaks päeva tööd täis olnud. Nimelt oli Portugalis asuv süsteemi tarkvara arendaja arvestanud, et rataste vastu tunneb huvi viis korda vähem inimesi, kui tegelikult tundis.
Laupäeval Tartus alustanud rattaringlus võeti linlaste poolt väga aktiivselt kasutusse ning tänahommikuse seisuga oli tehtud juba üle 25 000 sõidu ning läbitud üle 80 000 kilomeetri. Rattaringluse konto olid esmaspäeva hommikuks registreerinud üle 23 000 kasutaja, kellest konto vormistamise viisid seoses krediitkaardi sidumise nõudega lõpuni üle 18 000 kasutaja.
Probleemid ka rattaluku ja tühjaks saanud elektriratastega
Teiseks probleemiks on ratta kasutajatel olnud ajutine lukk, mida saab kasutada siis, kui sõitja tahab kahe parkla vahel peatust teha. „Inimesed lihtsalt ei oska seda lahti teha,” kirjeldas Meeksa. Selle probleemi vähendamiseks on linnavalitsus koostanud videojuhise, mis on leitav ka Tartu linna kodulehel.
Kuna rattaringluse esimesel päeval oli kasutajate ülisuure huvi tõttu süsteem ülekoormatud, ei õnnestunud paljudel juhtudel kasutajatel sõitude lõpetamine. Neid oli oma mõnisada. Seetõttu kannab linnavalitsus 8. juunil tehtud sõitude eest makstud lisatasud kasutajatele tagasi. „Need probleemid on tänaseks lahendatud, rattad on kokku korjatud, pilt stabiliseerub,” rääkis Tartu linnatranspordi juhataja.
Praegu kehtib rattasõidul reegel, et iga kuni 60-minutiline sõit on tasuta. Sama ratta pikemal kasutusel rakenduvad lisatasud 1 euro tunnis ja üle 5-tunnisel kasutusel hilinemistasu 80 eurot.
„Meil on rattad ennekõike ette nähtud selleks, et sõita linnavahel punktist A punkti B ja Tartu linnas on rattasõit ükskõik, mispidi võttes, lühem kui üks tund,” rääkis Meeksa.
Ta lisas, et kui inimesed hakkavad üle 5 tunni ratast kasutama, siis kaob rattaringluse mõte ära. Rataste kasutamiseks tuleb internetis või äpis teha konto, kus tuleb sisestada ka krediitkaardi andmed. Seal saab ühtlasi valida, kas edaspidi hakatakse ratast kasutama bussikaardi või äpiga.
Suur huvi rataste vastu, millega esimese 24 tunni jooksul läbiti ligi 42 000 kilomeetrit – ehk esimene tiir tehti selle ajaga maakerale juba peale – tõi veel kaasa kolmanda suure mure. „Kuna rattad ei olnud üldse parklates – aga rattad laevad parklates –, siis rattad sõideti elektriliselt tühjaks,” kirjeldas Tartu linnatranspordi juhataja.
Nimelt on 510 ratast kasutusele võetud 750 rattast elektrilised. Nende taaslaadimine võtab 4,5 kuni viis tundi. „Ratastel on akut arvestusega kolm ja pool tundi sõitu,” rääkis Meeksa. Ta ei välista, et mingi hetk ei saa elektrirattaid laenutada, kuna nad vajavad laadimist. „Me praegu otsime lahendust, et seda vältida,” märkis ta.
Ka on juba esimesed õnnetused jalgratastega toimunud, valdavalt sõitja ebakaine oleku tõttu. Kuna kokkuvõtteid õnnetuste osas ei ole veel koostatud, ei osanud Meeksa öelda, mitu õnnetust esimeste päevadega juhtunud on. Ühtegi ratast seni ära varastatud ei ole.
Lähiajal peaks selguma, kas huvi jääbki nii kõrgeks
Kuigi muresid on olnud omajagu, ütleb Tartu linnatranspordi juhataja, et suurem on siiski nende rõõm selle üle, kui palju on selle lühikese ajaga ratastel kasutajaid, kui palju kilomeetreid on ratastel maha sõidetud ja kui positiivne on olnud kasutajate tagaside. „Seda ei saa mõõta ainult sellega, et meil ei pidanud nii palju autosid tänaval olema,” lausus ta.
Sarnaselt rattalaenutussüsteemi arendajale arvas ka süsteemi käivitanud linnavalitsus, et kasutajate arv jääb viis korda väiksemaks. „Ootus ja lootus on alati see, et mida rohkem, seda uhkem, aga meie usaldasime puhtalt professionaale – ehk siis neid inimesi, kes on neid süsteeme üle kogu maailma püsti pannud,” põhjendas Meeksa.
Tartu linna 750st rattast süsteem oli ka selle Kanada päritolu rataste tootja jaoks kõige suurem süsteem, mis seni maailmas käivitatud on. Senised suuremad süsteemid asuvad USAs ja on piirdunud 300-400 jalgrattaga. „Päris ausalt, mitte ükski eksperthinnang ei arvanud, et selline huvi on – ei Eestist, ei Portugalist, ei Kanadast, ei Soomest – mitte keegi ei oodanud sellist positiivset vastukaja,” lausus Tartu linnatranspordi juhataja.
Ka ütles Meeksa, et paari-kolme järgmise nädala jooksul peaks selguma, kas kasutajate huvi jääbki nii kõrgeks nagu möödunud nädalavahetusel oli või oli see vaid esimeste päevade emotsioon. „Me vähemalt esialgu eeldame, et see [huvi] natuke raugeb ja jäävad püsikasutajad – et seda avastamisrõõmu on vähem,” rääkis Tartu linnatranspordi juhataja.
750 jalgratta jaoks on praegu Tartu linnas 69 parklat. Neist väikseim on viie ratta jaoks Postimaja parklas ja suurim hakkab olema Delta maja valmimise järel selle juures 30 jalgrattale. Seni on suurim 24 jalgrattale Tartu Kaubamaja juures Uue Turu parkla.
Kui ka huvi jääb edaspidi suueks, siis uusi rattaid Tartu linnavalitsus juurde ei plaani muretseda. „Oleme Bewegeni eksperthinnangu järgi arvamusel, et rataste hulk on meie linnale sobilik. Mida meil on juurde vaja, on parklad. Hetkel meil on 900 kohta, kuhu ratast panna, neid võiks olla 1200-1300 vahel, siis süsteem toimib paremini,” sõnas Meeksa.
Tartu rattaringluse projekt läks maksma 2,5 miljonit eurot. Suuremal määral rahastas seda Euroopa Liit, Tartu linn pidi omaosalusena projekti alla panema 383 000 eurot.
