Kuidas käänata perekonnanimesid?

Eestlased kardavad nimesid käänata, tõdeb Tallinna Ülikooli professor Reili Argus. Ühed kardavad, et käänatud nime ei seostata enam tema kandjaga, ametnikud püüavad aga lihtsalt olla ülimalt korrektsed. Kui aga lause seda nõuab, tuleb ka nime käänata. Aga kuidas?

Esmalt tuleb lähtuda sellest, et nimi on eelkõige sõna. Kui käänatav nimi on Rebane, võib osastav olla rahumeeli Rebast, mitte Rebane't. Piir tuleb siin ette vaid siis, kui sõna käänamise järel oluliselt muutub. Nõnda pole omastavas käändes nimi Uba kindlasti mitte Oa. Samuti ei saa nime Susi olla omastavas Soe.

Järgmine küsimus võib tulla sellest, et mõnd nime saab mitut moodi käänata. Liiv-Liivi, aga ka Liiv-Liiva. Muidugi on lihtne soovitada, et lähtu sellest, millise murde alalt nimekandja pärit on, aga see pole enam ammu kuigi lihtne. Nõnda võiks käänata neid nimesid nii, nagu ka varem on käänatud ehk siis nii, kuidas inimesed ise on neid käänanud.

Nii ametlikes dokumentides kui ka ajakirjanduses armastatakse rohkelt kasutada ülakoma. Paraku on eesti nimede käänamisel see lubatud ainult ühel juhul: kui perekonnanimi on omastavas käändes. Kui ikka nimi ongi Laane ja mitte Laas, ei jää muud kui alaleütlev kirjutada dokumendis Laane´le. .... Laane talu Jaanist ei saanud mitte alati Jaan Laas, vaid Jaan Laane.

Võõrapäraste nimedega võib ülakoma julgemini kasutada, küll aga vaid sel juhul, kui sõna lõpus olev täishäälik hääldub kaashäälikuna või vastupidi, olgu näideteks siin Peugeot ja Bordeaux.

Kellel sellest nõuandest vähe, võib abi loota ilmumist ootavast perekonnanimede raamatust, mis sisaldab kõiki neid perekonnanimesid (ja nende käänamise soovitusi), mille kandjaid rohkem kui 20. Veidi lihtsamgi viis näiteks diplomite või aukirjade vormistamisel käänamise murest kõrvale hiilida on sõnastada diplom nii, et autasustatava nimi sobib ülejäänud sisuga just nimetavas käändes.

Ühiskonnas tuntud tegelaste nimede käänamise puhul on aga viisakas lähtuda nende omanike soovist. Kui Kersi Kaljulaid soovib ikka, et käänataks Kersti Kaljulaidi, siis nii ka sündigu. Ehkki Kaljulaiu kõlaks vägagi eestilikult, isegi soomeugrilikult…

Eesti keelt ja kirjandust saab Tallinna Ülikoolis viimistleda nii bakalaureuseõppes kui ka magistriõppes.

PhD Reili Argus on Tallinna Ülikooli eesti keele professor, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige, TLÜ aasta koolitaja 2017. Reili Arguse ja teiste asjatundjate koolitusi saab ka tellida, lähemalt http://www.tlu.ee/kommunikatsioon.