„Juba mitu praegust pahesid tõrjuvat projekti viib ellu tulude liigutamist idast ja põhjast lõuna kasvavale ja rikastuvale elanikkonnale. Kütuseaktsiisi tõstmine on eriti valus pikkade vahemaade ja hõreda asustusega piirkondadele,” kirjutavad Tolvanen ja Korpela.

Professorite sõnul puudutab isegi alkoholiaktsiisi tõstmine eriti just Ida- ja Põhja-Soomet.

„Kui Eesti langetab oma maksustamist märkimisväärselt, on Helsingist üha tasuvam käia ostmas koorem teiselt poolt lahte. Joensuust see ei õnnestu, sest Venemaalt ei tohi odavat viina tuua rohkem kui pudeli,” kirjutavad Tolvanen ja Korpela.

Professorid juhivad tähelepanu sellele, et reis Tallinna eeldab tuhandekilomeetrist sõitu kallineva kütusega ja paari tööpäeva ohverdamist.

„Kui kliimaprobleemide lahendamiseks kehtestatakse teemakse, tabavad ka need koormana teisi kui helsinglasi,” märgivad kirjutuse autorid.

Viin ei ole Tolvaneni ja Korpela sõnul küll inimõiguste küsimus, aga maksustamine peaks siiski olema kõigi jaoks võrdne.

„Elupaiga tõttu diskrimineeriv aktsiis esitab väljakutse isegi põhiseadusele. Ka selle pahevastase aktsiisi raskus tabab ääremaid ja räägib sellest, et pahe ei ole niivõrd viin ega bensiin, vaid inimesed Ida- ja Põhja-Soomes,” leiavad professorid.