Kohus andis õiguse riigile: MKM võis lõpetada Edelaraudteega lepingu, et uutele "porganditele" teed teha
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas vaidlesid MKM ja Edelaraudtee AS selle üle, kas MKM lõpetas poolte vahel sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise lepingu õiguspäraselt ning millise kahju peab riik ettevõttele hüvitama.
Samas kohtuasjas rahuldas halduskohus Edelaraudtee AS-i kaebuse osaliselt ning mõistis riigilt Edelaraudtee AS-i kasuks välja hüvitise otsese varalise kahju eest. Ringkonnakohus leidis erinevalt halduskohtust, et riigil puudus alus lepingu lõpetamiseks ja mõistis Edelaraudtee AS-ile täiendavalt välja hüvitise saamata jäänud tulu eest ning viivise.
Riigikohtusse esitas ringkonnakohtu otsuse peale kaebuse MKM. Riigikohtu hinnangul lõpetas MKM Edelaraudtee AS-iga lepingu õiguspäraselt. Kõnealuses vaidluses toetas lepingu ühepoolset lõpetamist oluline avalik huvi võtta Edelaraudtee AS-i vananenud reisirongide asemel kasutusele uued rongid ning lepingupooled olid selle võimalusega juba lepingu sõlmimisel arvestanud.
Riigikohus selgitas, et riik ei vabane avaliku ülesande andmisega erasektorile vastutusest avaliku ülesande, sealhulgas reisijateveo täitmise kvaliteedi eest. Sealjuures on oluline, et liiga ranged halduslepingu lõpetamise piirangud või hüvitamiskohustused ei tohiks ülemääraselt takistada reisijateveo kvaliteedi parandamist. Samuti ei tohiks erasektori kasuarvestus takistada vananenud taristu asendamist uuega. Nii tuleb avaliku ülesande täitmist reguleeriva halduslepingu puhul alati õiglaselt hinnata avalikku huvi võrreldes erahuviga ning pidada silmas, et oluline avalik huvi võib olla piisav põhjus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks.
Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt pidas riigikohus põhjendatuks üksnes otsese varalise kahju hüvitamist Edelaraudtee AS-ile. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja kahju ulatuse täpsustamiseks ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kohtuotsuses öeldakse, et ringkonnakohus luges hüvitatavaks otseseks kahjuks 2 202 473 eurot 98 senti, lähtudes kohtu määratud eksperdi hinnangust. Riik peab otsese kahju hüvitamist põhjendatuks aga vaid 1 640 932 euro ulatuses.