Hooaja viimastel Tallinna Sadama istungitel arutleti riigiprokuröri pereküsimuste ja „mürgipuu vilja" teooria üle
Viimased istungid kulusid prokuratuuril jälitusega kogutud tõendite kohtule esitamiseks ning kaitsjatel nendele vastu vaidlemiseks. Nii taotlesid advokaadid teisipäeval, et kohus kontrolliks, kas riiklik süüdistaja on jälitusega saadud tõendid saanud ikka ausal teel. Kohus võttiski aega nende kontrollimiseks ning küsimuse juurde tullakse tagasi sügisel. Kui kaitsjad esitavad seda nüüd kui enda töövõitu ja märki, et kohus peabki prokuratuuri tõendeid ebausaldusväärseks, ei saa kohus tegelikult sellisest taotlusest lihtsalt keelduda. Prokuratuuri selgituste kohaselt on tegu täiesti tavapärane toiminguga.
Põhjendused, miks advokaadid prokuratuuri tõendeid ebausaldusväärseks peavad, jõuavad välja ikka ühte ja samasse kohta - huvide konflikti küsimuseni peaprokuröri Lavly Perlingu ja tema abikaasa, kapo asejuhi Martin Perlingu suhtes. Poolaka Jan Paszkowski kaitsja, vandeadvokaat Elmer Muna teatas istungil, kuidas ta on põhjendanud lausa viieleheküljelise taotlusega, miks ei tohiks kohus vastu võtta jälitusega saadud tõendeid, kui uurimist viisid läbi [Martin Perling oli toona korruptsiooniuurimiste büroo juht] ja uurimist juhtisid sama perekonna liikmed. Kolmapäeval ei vaevunud prokuratuur oma vastulause ettekandmises seda isegi teemaks tõstma, kuid korduva advokaatide tähelepanu juhtimise peale lausus riigiprokurör Laura Feldmanis napilt, et pole Perlingute huvide konflikti väitega nõus.
Tõendid kui mürgipuu vili
Kaitsjad rõhuvad nimelt asjaolule, et kuna nende arvates on enne kriminaalmenetluse algust juba teabehankega kogutud tõendid ebaseaduslikud, on seda nagunii ka hiljem jälituse ehk vaatluste ja pealtkuulatud telefonikõnedega saadud tõendid.
Nii arutasid süüdistajad ja kaitsjaid mitmeid kordi USA kohtupraktikas levinud „mürgipuu vilja" doktriini üle, mille mõte seisnebki selles, et kui kogutud tõendid on saadud tuginedes eelnevalt näiteks lubamatule teabehankele, muudab see ka tõendid ebaseaduslikuks. (Tartu Ülikoolis tehtud magistritöös on põhjalikult seletatud, et The Fruit of the Poisonous Tree doctrine ehk eesti keeles nn „Mürgipuu vilja" doktriin on algselt Ameerika Ühendriikides kasutusele võetud kriminaalmenetluse doktriin. Doktriini nimi on õiguslik metafoor, mis viitab sellele, et kui puu, millest vili saadakse on mürgine, siis peab sellest samast puust tulenev vili ise mürgine olema.)
Keskne teema - Perlingute pereküsimus
Kui Lavly Perlingu jätkamine riigi peaprokurörina on teravat arutelu tekitanud ka poliitikute seas, siis sadama kohtuprotsessil on kaitsjad tema huvide konflikti meelde tuletanud igapäevaselt. Nii taotleb advokaat Elmer Muna, et kohus ei võtaks vastu näiteks tema kaitsealuse Jan Paszkowski kohta käivat jälitustegevuse vaatlusprotokolli, sest „teavet on kogutud ebaseaduslikult tulenevalt riigi peaprokuröri huvide konfliktist."
Muna ja ka teised rõhutavad, et Martin Perling juhtis kaitsepolitseiameti korruptsiooniuurimiste büroo juhina ka sadama kohtuasjani viinud teabehankeid ning tegi seda ka 20. jaanuaril 2015. aastal kui Lavly Perling tegi määruse (kapo poolt) teabehankega kogutud teabe tõendina esitamiseks.
Kohtuniku küsimuse peale, kas prokuratuur võiks esitada menetlusse ka kõnealuse teabehanke tõendi, vastas Feldmanis, et seda peavad nad enne kaitsepolitseiga arutama.
„Minu silmis on probleem selles, et muu hulgas korruptsioonivastase seaduse rikkumisega saadud tõendid ei tohi saada osaks õiglasest ja ausast kohtumenetlusest ega ühelgi juhul olla kasutusel Jan Paszkowski süüküsimuse otsustamisel. Prokuratuur, sh ka riigiprokuratuur, võib õigusriigis süüdistuse rajada ainult seaduslikult kogutud tõenditele," rääkis Muna.
Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres pidas vajalikuks värskendada ka kohtuniku mälu selles osas, kuidas riik on ka varasemalt jälitust valesti teinud ja sellega ka nö vahele jäänud. Ta viitas hiljutisele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile, kus, tsisteerides Kerest, "Eesti sai jälle pähe" seoses maadevahetuse kriminaalasjaga. EIK leidis nimelt, et jälitustoiminguid lubanud prokuratuuri ja kohtu määrused ei olnud algselt piisavalt põhjendatud.
Prokuratuur: korruptsiooniraha üle peeti korralikku arvestust
Neljapäeval kandis Laura Feldmanis ette ka tõendeid juba kokkuleppele läinud ja karistuse saanud Anna Annikova ja Kaido Tambergi osas, kes süüdistuste järgi aitasid endisel Tallinna Sadama juhatuse esimehel Ain Kaljurannal raha pesta. Feldmanise sõnul on prokuratuuril nii Tambergi kui Annikova elukoha läbiotsimistel leitud ka andmekandjatel tõendid, kuidas Anna Annikova pidas arvestust Ain Kaljuranna kulude üle ning millisel viisil on kasutatud Locatore Groupi (mida juhtis kriminaalasjas samuti süüdistatud, ent prokuratuuriga kokkuleppele läinud Valdo Õunap) laekunud varasid ja kuidas need on seotud Kaljuranna ja rahapesuga. Niisamuti esitati kohtule Tambergi seotust tõendavad e-kirjad ja failid, mis läbiotsimistel leiti.
Eesti ajaloo suurimas altkäemaksuafääris süüdistatavad on Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil kui altkäemaksu võtjad. Allan Kiili puhul ulatub altkäemaksu summa süüdistuse järgi 3,5 miljoni euroni. Altkäemaksu andmise eest on kohtu all ka poolakas Jan Paszkowski (endine Remotowa laevatehase kommertsjuht), Tõnis Pohla (endine Baltic Maritime Logistics Group'i nõukogu liige), Eno Saar (endine HTG Investi esindaja), Üllar Raad (endine Esteve Terminal AS esindaja), Sven Honga (Keskkonnahoolduse OÜ juht), Toivo Promm (väidetava altkäemaksu vahendajana, Bone Invest juht) ja Tallinna Sadama endine hooldusosakonna juhataja Martin Paide. Lisaks juriidiliste isikutena HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.
