EY: Investorite meeleolu on sünge, ameeriklased aeglustavad märgatavalt

Välismaiste otseinvesteeringute projektid Euroopasse vähenesid Ernst & Young (EY) Euroopa atraktiivsusuuringu järgi aasta jooksul 4% - 6356 projektini.

Vaatamata sellele, et välismaised otseinvesteeringud Euroopasse vähenesid esimest korda kuue aasta jooksul, on investeeringute tase jäänud kõrguselt teisele kohale pärast seda, kui EY neid andmeid 2000. aastal koguma hakkas. Investorite meeleolu on aga sünge. Ainult 37% küsitletud ettevõtetest näeb Euroopa atraktiivsuses ette paranemist järgmise kolme aasta jooksul, võrreldes eelmise aasta 50%.

Tehnoloogiasektor liigub aga langevale trendile vastassuunas: välismaiste otseinvesteeringute projektide arv kasvas seal 2018. aastal rekordilise 1227ni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 5%. Kasvu vedasid peamiselt USA ettevõtted, kelle projektid moodustasid eelmisel aastal kokku 37% digitaalsetest välismaiste otseinvesteeringute projektidest Euroopas.

Välismaiste otseinvesteeringute seis oli tugev ka Euroopa traditsioonilistes tööstussektorites: välismaiste otseinvesteeringute projektide koguarv transpordis, masinaehituses ja keemiatööstuses suurenes 2018. aastal 4% 1729 projektini.

Euroopat aitab suurus
„Kuigi Euroopa turu suurus ja mitmekülgsus muudab selle globaalsete investorite hulgas jätkuvalt atraktiivseks, näeme me nüüd Brexiti ning muu poliitilise ja majandusliku ebakindluse mõju, kui investorite optimism Euroopa suhtes väheneb,” tõdes EY Euroopa, Lähis-Ida, India ja Aafrika piirkonn EMEIA ja EY klienditeeninduse globaalne juhtivpartner Andy Baldwin.

„UK ajalooline konkurentsieelis välismaiste otseinvesteeringute vallas on viimase kolme aasta jooksul suuresti Brexiti tõttu murenenud, mis tähendab, et tuhanded uued töökohad on jäänud loomata. Kuigi konkurentsieelised jäävad, näiteks paindlik tööturg ja õigusriik, suunab püsiv ebakindlus, mida on viimase kolme aastaga läbi elatud, investoreid mujale, sest nad ei ole enam valmis võtma Brexiti-läbirääkimiste suhtes ootame-ja-vaatame-hoiakut,” rääkis Baldwin.

Prantsusmaa jätkab aeglasemas tempos
Prantsusmaa jätkab oma välismaiste otseinvesteeringute alast edasiliikumist, kuigi aeglasemas tempos, olles nüüd samal tasemel UK-ga, millest ta tõenäoliselt möödub 2019. finantsaastal, kui Macroni reformiagenda jätkub.

Saksamaal on välismaiste otseinvesteeringute projektid, mis sealsele ekspordimasinale kütust annavad, aeglustumas potentsiaalse kaubandussõja tõttu.

„Et Euroopa meelitaks jätkuvalt ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, peab ta mängima oma tugevustele: andmekaitse, digitaalse ühisturu plaanid ja stabiilne maksurežiim. Samuti peab ta jätkama investeerimist tehnoloogiasse ning andma ligipääsu kiiresti ümberkohanduvale oskustööjõule, mis annab välismaistele otseinvesteeringutele tõuke,“ rääkis Baldwin.

Kahe suure vaala nõrkus
Euroopa kaks kõige suuremat majandust, Ühendkuningriik ja Saksamaa, mis koos võtavad vastu umbes ühe kolmandiku välismaistest otseinvesteeringutest Euroopasse, meelitasid ligi 13% vähem investeeringuid kui eelmisel aastal, vastavalt 1054 ja 973 projekti.

Ühendkuningriigi negatiivse tulemuse põhjus oli tootmisalaste välismaiste otseinvesteeringute projektide 35% vähenemine 140ni, mida põhjustasid investeeringud, et tagada võimekust pärast Ühendkuningriigi lahkumist ühisturult.

Lisaks sellele vähenes poole võrra uute suurt väärtust ja kõrgelt tasustatud töökohti loovate peakorterite arv 98-lt 2017. aastal 48-le eelmisel aastal.

Saksamaa traditsiooniliselt tugevad valdkonnad said samuti mõjutatud: autosektoris vähenes tootmine 7% peamiselt suurenenud mure tõttu nn kõva Brexiti, USA tollitariifide ja Hiina nõudluse kahanemise pärast.

Prantslased aeglustasid
Prantsusmaa, mille välismaiste otseinvesteeringute kasv oli 2017. aastal muljetavaldav 31%, kasvas 2018. aastal vaid 1%. Esimest korda algatati aga Prantsusmaal eelmisel aastal teadus- ja arendustegevusega seotud ning tootmisalaseid välismaiste otseinvesteeringute projekte rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, vastavalt 144 ja 339.

Välismaised otseinvesteeringud on tõusmas peamiseks töökohtade loomise veduriks aga teistes Lääne- ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides – seda vaatamata poliitilisele ebakindlusele.

Euroopa välismaiste otseinvesteeringute vastuvõtjate esikümnes saavutati märkimisväärselt positiivseid tulemusi Hispaanias 32%, Belgias 29%, Poolas 38%, Türgis 14% ja Iirimaal 2%. Väljaspool esikümmet sai Itaalia kirja välismaiste otseinvesteeringute 63% aastase kasvu, mis on kiireim välismaiste otseinvesteeringute kasv Euroopa esimese 20 riigi hulgas.

Jahutav kokteilipidu
„Kokteil globaalsest poliitilisest ebamäärasusest ja tagasihoidlikumad ootused majanduskeskkonna suhtes jahutavad ühtlasi investeerimisaktiivsust. Positiivne on siiski tõdeda, et huvi Euroopa vastu tervikuna on jätkuvalt kõrge ning ka Eesti lähiregioonide atraktiivsus on kasvanud,” rääkis EY Eesti tehingute nõustamise osakonna juht Rauno Klettenberg. „Kesk- ja Ida-Euroopa on tõusnud investeerimise atraktiivsuse edetabelis neljandalt kohalt teiseks. Kuigi SKP kasv Euroopas aeglustus 2018. aastal, kukkudes 2,4%-lt 1,8% peale, tuleb sektoritest jätkuvalt positiivseid signaale tehnoloogia ja digitaliseerimise valdkonnast. See on hea uudis väiksema majandusega riikidele nagu ka Eesti, kes suudavad antud sektoris efektiivsust säilitades edukalt suurematega konkureerida. Mida on siiski ka meile oluline tulevikku vaadates teada, et ülemaailmsed ettevõtted otsivad oma tegevuse laiendamiseks regioone ning sihtkohti, kus ettevõtted, poliitikakujundajad, ülikoolid ja finantssektor on suutnud koostöös üles ehitada tõhusad, atraktiivsed ärikeskkonnad. Sealjuures hinnatakse endiselt ka maksukeskkonna stabiilsust.“

Mitmete riikide puhul vähenesid välismaised otseinvesteeringud suisa kümnetes protsentides: Holland -32%, Rootsi -32% ja Tšehhi -51%.

USA investeerimine Euroopasse aeglustub
Kuigi USA on tavaliselt tugev Euroopasse investeerija, kasvas USA välismaiste otseinvesteeringute projekte arv eelmisel aastal vaid 3%. Eelmisel neljal aastal on olnud kasv keskmiselt 8%. Aeglustumine on toimunud peamiselt USA maksureformi tõttu, mis toimus 2017. aasta detsembris, ning USA rahvusvaheliste ettevõtete varade ja töökohtade kodumaale naasmise tõttu. USA jääb siiski suurimaks Euroopasse investeerijaks, moodustades 2018. aastal 22% välismaistest otseinvesteeringutest Euroopasse.

Välismaiste otseinvesteeringute peamine vedur on jätkuvalt Euroopa-sisene investeerimine, vaatamata kergele 2% langusele võrreldes eelneva aastaga. Investeeringud Euroopasse väljastpoolt kontinenti vähenesid aga 8%.

Euroopas on käimas tehnoloogia võidujooks
Euroopa tehnoloogiasektoris valitseb buum ja uute välismaiste otseinvesteeringute projektide arv kasvas 2018. aastal rekordilise 1227ni, kasv võrreldes eelneva aastaga 5%. Kokkuvõttes on välismaiste otseinvesteeringute projektide arv viimase viie aastaga enam kui kahekordistunud 510-lt 1227ni.

Uuringus leitakse ka, et digivaldkond on peamine sektor, mis veab Euroopa tulevast kasvu, 39% investoritest. Järgnevad puhtad tehnoloogiad 25% ning energia ja infrastruktuuriprojektid 21%.

Kui küsida, millised linnad pakuvad parimat võimalust uue tehnoloogiahiiu tekkeks, paigutasid investorid Londoni maailmas 4. kohale San Francisco / laiema Silicon Valley piirkonna, Shanghai ja Pekingi järel. Berliin on maailmas 7. ja Euroopas 2. ning Pariis maailmas 12. ja Euroopas 3. positsioonil.

Euroopa sünnitab tehnoloogiahiiu
Uuringus leitakse, et Euroopas asub rohkem kui kolmandik maailma linnadest, kust kõige tõenäolisemalt tuleb järgmine tehnoloogiahiid. Kaks Euroopa linna paigutuvad kõige atraktiivsemate tehnoloogiakeskuste esikümnesse: London ja Berliin, mis on vastavalt 4. ja 7. kohal. Investorid peavad viieks kõige atraktiivsemaks tehnoloogiakeskuseks Euroopas Londonit, Berliini, Pariisi, Stockholmi ja Amsterdami.

„Oma pideva kiire kasvu ja suure ligitõmbavusega USA investorite jaoks on tehnoloogia Euroopa parim võimalus. Euroopa ettevõtted ja valitsusjuhid peavad keskenduma konkurentsivõimelise ja stabiilse keskkonna loomisele, mida toetavad tasakaalustatud regulatsioonid. Oskuste nappus, mida me Euroopas näeme, nõuab ühist reageerimist valitsustelt ja ettevõtetelt, et varustada praegune tööjõud ja valmistada ette tulevased töötajad õigete tehnoloogiaoskustega,“ ütles Baldwin.

Hoiatav lugu
Investorid vaatavad Euroopa poole endiselt soosivalt ja 56% küsitletud ettevõtetest nimetasid Lääne-Euroopat oma tegevuse jaoks ülemaailmselt esikolmikus olevaks sihtkohaks – see on marginaalne tõus võrreldes 53% vastajatega, kes arvas nii eelmisel aastal. Siiski ei lange see kokku konkreetsete plaanidega ja ainult 27% küsitletud ettevõtetest kavatsevad alustada või laiendada tegevust Euroopas 2019. aastal, mida on märkimisväärselt vähem võrreldes eelmise aasta 35%.

Mõõnaperiood investeerimisplaanides
Uuringus leiti, et investeerimisplaanid on praegu seitsme aasta madalaimal tasemel.
Uuring näitab investorite madalamat optimismi ja ainult 37% küsitletud ettevõtetest näevad ette Euroopa atraktiivsuse paranemist järgmisel kolmel aastal, mida on märkimisväärselt vähem võrreldes eelmise aasta 50%-ga. Languse on eeskätt põhjustanud tootmisse ja tarneahelasse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute plaanide vähenemine ning ainult 10% küsitletud ettevõtetest kavatsevad sel aastal investeerida tootmis-, tarne- ja logistikaprojektidesse võrreldes 16%-ga eelmisel aastal.

30% ettevõtetest ütleb, et Pariis on üks kolmest investeerimiseks atraktiivseimast Euroopa linnast (eelmisel aastal 37%), samas kui vaid 25% nimetab Londonit (eelmisel aastal 34%). Ühendkuningriigi pealinn on atraktiivsustabelis vaid 1% Berliinist eespool, mis on oluline muutus võrreldes eelmise aastaga, kui ta oli 10% eespool.

Otseinvesteeringuid Euroopasse õõnestab geopoliitika
Geopoliitilised riskid kahjustavad investorite välismaiste otseinvesteeringute plaane: 38% nimetab Brexitit üheks kolmest peamisest riskist, mis mõjutavad Euroopa atraktiivsust järgmisel kolmel aastal. See kujutab endast märkimisväärset kasvu võrreldes 30% eelmisel aastal, kui Brexit oli Euroopa atraktiivsusele kõige olulisemate riskide hulgas neljandal kohal. Poliitiline ebastabiilsus Euroopa Liidus ning populistlike ja protektsionistlike trendide esiletõus on investorite jaoks tähtsuselt teine ja kolmas mure.

42% küsitletud ettevõtete arvates peaks Euroopa Liidu esimene prioriteet olema majanduse juhtimise reformimine, et tagada kestlik majanduskasv. 32% lisab, et Euroopa Liit peaks suurendama oma rahvusvahelist rolli.

„Me näeme praegu mõjusid, mida geopoliitika ja pikaaegne poliitiline ebakindlus võivad kaasa tuua investeeringute vähenemise ja isegi kadumise näol. Vaatamata tulevastele muutustele peavad UK ja Euroopa säilitama oma konkurentsieelise ja atraktiivsuse. Vastasel juhul paigutavad globaalsed investorid oma väärtuslikud dollarid teistele stabiilsematele ja sama atraktiivsetele turgudele,” lisas Baldwin.

EY on üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi-, maksu- ja raamatupidamisteenuste pakkujatest, kelle prognoosid ja kvaliteetteenused aitavad suurendada kindlustunnet ja usaldusväärsust maailma kapitaliturgudel.

EY atraktiivsusuuring analüüsib konkreetse regiooni või riigi atraktiivsust investeerimissihtkohana. Uuring on mõeldud aitama ettevõtetel teha investeerimisotsuseid ja valitsustel kõrvaldada takistusi kasvu teelt. Kaheastmeline metodoloogia analüüsib nii välismaiste otseinvesteeringute tegelikkust kui ka tajumist riigis või regioonis.

Meie ettevõte on kasvulavaks suurepärastele juhtidele, tänu kellele suudame me antud lubadusi alati ka täita. Selle kaudu mängime olulist rolli nii oma töötajate, klientide kui ka laiema üldsuse jaoks paremini toimiva maailma loomisel.