Aivar Sõerd: rahandusminister käis Luksemburgis, nagu öeldakse, tühje poose võtmas
Komisjoni istungil osales ka peaminister, kellelt saime samuti kinnitust, et rahandusminister läks vastuollu kinnitatud mandaadiga. Rahandusministrile antud mandaadis oli kirjas, et panganduse kaitsemeetme loomine ja kaitsemeetme limiitide määramine toimub Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu (rahandusministrite) poolt ning alati ühehäälselt. Erakorralise hääletuse reeglit saab aga kasutada kaitsemeetmest kriisilahendusfondile laenu andmise otsustamiseks erandjuhul, kui otsustamise viivitus ohustaks euroala stabiilsust.
Erakorralise hääletuse võimalust kiireloomulise otsusena, kui ohus on euroala stabiilsus, soovis teadaolevalt minister Helme vetostada. Tegemist on juba varasemalt aastaid tagasi läbi vaieldud küsimusega, kas 85 protsendise poolthäälte enamusega saaks erandjuhtudel otsuseid teha, kui ohus on euroala stabiilsus. Teema jõudis tookord ka Riigikohtusse ja Riigikohus leidis, et sellistes olukordades on see küll riivamas põhiseadust, aga ometi proportsionaalne ja põhjendatud.
Peaminister kinnitas, et palus rahandusministri reservatsiooni ESMi lepingu dokumentidest välja võtta. Seega on nüüd selge, et rahandusminister käis Luksemburgis, nagu öeldakse, lihtsalt tühje poose võtmas.
Rahandusministeeriumi andmetel on Euroopa Stabiilsusmehhanismi kasutamata laenuressursi jääk 410 miljardit eurot. Uue meetme teoreetiline maksimaalne maht oleks 60 miljardit eurot ja see luuakse kasutamata laenuressursi raames. Ka edaspidi tuleb arvestada sellega, et eelkõige just vastutustundetu eelarvepoliitika ja kokkulepitud eelarvereeglite arvestamata jätmine on suurim risk euroala stabiilsusele.
ESM loodi 2012. aastal ja võib öelda, et selle loomine tuleneski vastutustundetust eelarvepoliitikast, mis päädis võlakriisiga. Praegune pankade kaitsemeede stabiilsusmehhanismi sees on vaid üks element euroala finantsstabiilsuse tagamisel.
Koht, kus minister Helme saaks anda omapoolse panuse euroala stabiilsusele, oleks tagada, et ka Eesti täidab kokkulepitud eelarvereegleid. Me näeme aga eelarvereeglite rikkumist, lubamatult suurt eelarvedefitsiiti ning eelarvekulude kasvu reeglile vilistamist.
Rahandusminister koostas riigieelarve strateegia, kus tulude ja kulude tasakaalustamiseks on alates 2021. aastast ette nähtud kasutusele võtta Euroopa Liidu uue finantsraamistiku raha. Kolme aasta tuludele on otsa kirjutatud 600 miljonit eurot.
Samas on teada, et uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkulepped on alles seisus, kus alates 2021. aastast on nende rahade avanemine ebareaalne. Seni on kokku lepitud üldistes teemades ja lähenemisviisides, mis ei sisalda eelarvesummasid. Karu alles jookseb metsas, aga nahka juba jagatakse.
Eesti eelarvenõukogu hoiatab, et rahandusministri meetmed eelarvestrateegia eesmärkide saavutamiseks on ebareaalsed ja sulega vee peale kirjutatud. Siin on rahandusministri tegutsemise ja sekkumise koht. Minister aga käib selle asemel rahandusministrite nõukogus ja nõuab asju, mida ühegi teise liikmesriigi rahandusminister ei toeta.
