Kiired arengud Lätis: parlament plaanib juba homme alkoholiaktsiisi langetuse hääletusele panna
Nimelt otsustas täna Läti parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjon panna homme seimis erakorraliselt hääletusele kange alkoholiaktsiisi langetuse 15% võrra, selgub Läti seimi kodulehelt. Seejuures on komisjon palunud erakorraliselt ka seaduseelnõu kaks lugemist korraga läbi viia. Plaanitud seadusemuudatus hakkaks kehtima 1. juulist.
Komisjoni esimees Martins Bondars põhjendas, et Eesti on võtnud alkoholiaktsiisi langetust puudutava seadusemuudatuse väga kiiresti vastu ja sellel on oma mõju Läti piirialadel elavate inimeste sissetulekutele ja Läti riigi eelarvele.
Bondarsi sõnul on Läti aktsiisiseaduse muudatus vajalik, et kiiresti piirata Eesti alkoholiaktsiisi langetusega seotud mõju Lätile. Komisjoni poolt välja käidud seadusemuudatuse puhul tehti koostööd ka Läti rahandusministeeriumiga, kes pakkuski välja, et lühiajalises plaanis aitaks olukorda päästa just kange alkoholi aktsiisi 15% langetus.
Praegu Lätis kehtiva aktsiisiseaduse kohaselt tuleb 100 hektoliitri absoluutse alkoholi pealt maksta 1840 eurot aktsiisi. Senise plaani järgi tõuseks see 1. juulist 2025 euro peale. Samas eelarve- ja rahanduskomisjoni poolt välja käidud seadusemuudatuse järgi langeks 1. juulist see summa 1564 euroni. Hetkel välja käidud seadusemuudatus ei puuduta ei õlu, veini ega teisi jooke, mille alkoholisisaldus ulatub 22%-ni.
Sellele, et valitsuse otsus võrdselt nii lahja kui kange alkoholi aktsiisi 25% langetada võib meie lõunanaabrid välja vihastada, on varasemalt tähelepanu juhtinud riigikogu rahanduskomisjoni liige, opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerd.
Nimelt küsis Sõerd 11. juunil riigikogu täiskogu istungil rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka (Isamaa) käest, miks on vaja tekitada selline olukord, et kange alkoholi aktsiisimäär on Eestis madalam kui Lätis, kui me teame, et piirikaubanduse tõrjumiseks on vaja lihtsalt viia see määr Läti omaga lähedasele tasemele? "Miks on vaja provotseerida Lätit nii, et nad ei saa seda sammu vastukäiguta jätta?" tahtis reformierakondlane valitsuserakonna liikmelt teada.
Kokk ütles oma vastuses, et Läti on viimased kaks aastat jälginud tähelepanelikult Eesti aktsiisipoliitikat ja seda oma riigi heaks ära kasutanud, mistõttu laekuvad tulud, mis võiksid laekuda Eesti riigikassasse, Läti kassasse.
"Kui arutati seda protsenti, siis me arvasime, et Läti suure tõenäosusega kevadist aktsiisilangetust ei tee, kui meie selle teeme. Oleks tekkinud väga rumal olukord, kui me oleks jätnud suurema numbri ja Läti oleks oma käigu teinud. Siis oleks meie alkohol ikkagi kallim ja ka piirikaubandus oleks jätkunud nii nagu seni," lausus Isamaa saadik.
Kuigi ka Reformierakond esitas oma alternatiivse alkoholiaktsiisi langetust puudutava eelnõus, kus õlleaktsiisi sooviti langetada 33%, viinaaktsiisi vaid 4-5%, siis ütles Kokk, et ka valitsuserakondade taotlus oma eelnõuga on sarnaselt opositsioonierakonnale piirikaubandus lõpetada.
"Selle eelnõu kõige olulisem ajend on ju tõsiasi, et meie maksud lähevad Lätti, aga meie inimesi ravitakse Eesti maksumaksja raha eest. Eesmärk on ühelt poolt põhjapiiril tagasi Eestisse tuua Soome turist ja teiselt poolt likvideerida lõunapiiril piirikaubandus," sõnas Kokk 11. juunil riigikogus.
