Mart Helme tunnistab: valitsuses on stabiilsusmehhanismi osas eriarvamused
Stabiilsusmehhanismi lepingu muudatustega tahetakse ESMile anda pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemeetme funktsioon, täpsustada julgestuslaenude andmise tingimusi ja selgemalt ning arusaadavamalt sätestada ESMi roll riikide laenuvõime hindamisel.
Peaministrite tasemel kinnitati põhimõtteline nõusolek muudatusteks juba eelmise aasta lõpus. Eelmisel nädalal euroala rahandusministrite kohtumisel jäi aga Eesti rahandusminister Martin Helme eriarvamusele ning soovis, et pankade rekapitaliseerimisele kehtiks ühehäälsuse nõue. Teised riigid on nõus, et kriisiolukorra teatud juhtudel, piisab pankadele raha andmiseks kvalifitseeritud hääleenamusest- 85% häältest.
Peaminister Jüri Ratas võttis Helme protokollitud eriarvamuse aga juba eelmisel reedel tagasi.
Ratas kinnitas reedel "Aktuaalsele kaamerale", et Martin Helme eriarvamus ei olnud valitsuse seisukoht.
Mart Helme täna pressikonverentsil Jüri Ratase sõnu kommenteerima ei soostunud. „Ma ei kommenteeri peaministri kommentaare,“ lausus ta.
Samuti ei vastanud Helme küsimusele, kas juhul, kui ESMI küsimus tuleb sügisel riigikogus ratifitseerimisele, hääletab EKRE selle vastu.
„Enne sügist on veel suvi,“ lausus Helme, lisades, et ei ole teada, millal küsimus riigikogusse ratifitseerimisele tuleb. „Pole mõtet spekuleerida teemal, mis siis saab,“ lausus ta.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles ESMi reformikava kommenteerides, et lisafiltrit või garantiid on tarvis kõikidel eurola riikidel, et maksumaksjad ja riigid ei kannataks. Üldsuund on tema sõnul võetud majanduse ja inimeste riskide vähendamisele. Ta tõi näiteks eelmise majanduskriisi, mis vallandus USA pangandusmulli lõhkemisest. Kui midagi sarnast juhtuks Euroopas, mõjutaks see meid Aabi sõnul oluliselt tõsisemalt. „See, et kaitseme ennast riskide eest, on positiivne,“ lausus ta.
Sotsiaalminister Tanel Kiik selgitas, et Eesti toetab reformiga edasiminekut ning on nõus hääleenamusega, sest kriisi puhkedes ja olukorras kus meie oleme taotlenud ühehäälsust, võib tekkida olukord, et Eesti võib toetada mõnd konkreetset otsust, kuid mõni muu riik on sellele otsusele vastu. Ehk mõni teine riik saab vetostada otsuse ning see ei teeniks Eesti huve.
