GRAAFIK | Valitsus lükkab Narvas jälle puidu ahju - kuidas mõjub see meie elektriarvele ja puiduturule laiemalt?

false

Narva elektrijaamades puidu põletamine sarnaneb Kasahhi rahvapilli dombraga mängitud palale – instrument on lihtne ning varem või hiljem hakkavad kõrvad vett jooksma.

Selleks, et Eesti Energiale saaks hakata läbi kavandatava uue massilise puidupõletamise toetusi maksma, tuleb järjekordselt muuta elektrituru seadust. Samuti tuleb korraldada Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritava riigiabi loa taotlemine. Selleks, et toetuse maksmine omaks sobilikku palet, kavandatakse läbi Eleringi taastuvenergia koguste ostmise oksjonide korraldamist. Kogu protseduur võib aega võtta ligi pool aastat.
Praegu kehtivate seadusesätetega on puidu põletamine Narva elektrijaamades samuti lubatud ja energiafirma ka teeb seda vähesel määral. Peamiselt välismaalt läbi Sillamäe sadama sisse ostetavad puidujäätmed lähevad nendesse ahjudesse, kus lisaks elektrile on võimalik Narva linnale müüa ka soojust. Alates 2013. aastast Eesti Energia biomassi kasutamise eest siiski toetust ei saa, kinnitati majandusministeeriumist. Küll aga võimaldati 2009. aasta muudatusega ka üle 100 MW tootmisseadmetel toetusskeemis osaleda, mis käivitaski puidu masspõletamisena tuntuks saanud ajajärgu.