Kui olla aktiivne tudeng, võib ELU projekt olla mõne suurema ettevõtmise algus või miks mitte anda suuna edasisteks õpinguteks. Hea ja toimiva projekti puhul on võimalus saada endale tuttavaid ja koostööpartnereid, kellega tulevikus koos karjääri teha.

Osalesin eelmisel aastal KoeraELU projektis ning nägin, et sama probleem vajab lahendamist ka kassidega seoses. Mind ajendas KassiELU läbi viima Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu asutaja Maarja Tali, kes oli eelmisel aastal KoeraELU kaasjuhendaja. Maarja on samuti Tallinna ülikooli tudeng, kes õpib integreeritud loodusteadusi. Vaatasin, et kui jaksab tema, jaksan mina ka.

Eesti kassikaart

KassiELU üks eesmärke oli kaardistada Eestis kassidega seonduv. Küsitlesime omavalitsusi, uurisime, kas nad teavad, kui palju on neil hulkuvaid kasse ning mida nendega tehakse; millised on inimeste peamised probleemid seoses kassidega; kas vallas on loomade varjupaik; kes tegeleb probleemsete kassidega jne. Nii lõime tervikpildi omavalitsuste teadlikkusest ja aitasime näidata ka arenguruumi selles valdkonnas.

79 valitud omavalitsusest vastas küsitlusele 62. Selgus, et kassidega seotud küsimustega tegelevad keskkonnaspetsialistid, 60 omavalitsusel on lemmiklooma pidamise eeskiri, 43 omavalitsusel koostöö mõne varjupaigaga, 9 omavalitsusel varjupaik aga puudub. Kõige suurem probleem on hulkuvad kassid, mis toodi välja lausa 60 korral, ning seejärel kassikolooniad.

Leidsime, et omavalitsustel võiks olla lemmikloomadega seotud statistika kogum, mis annab ülevaate võimalike probleemide kohta. Kui kiibistatud looma registrisse kandmine oleks riiklikul tasandil kohustuslik nagu Soomes, lisaks see hulga olulist statistikat. Kiibistamine aitaks tegeleda ka hulkuvate kasside probleemiga, sest paneb kassiomaniku õlule suurema vastutuse.

Pole välistatud, et siit võib kujuneda projekt KassiELU II, mis jagab soovitusi kassidega seotud info paremaks haldamiseks ning viib koostöös omavalitsustega ellu ka tegelikke muudatusi.

Teaduspõhine info kasside kohta

Paralleelselt omavalitsuste küsitlemisega töötasime läbi kassidega seotud teadusartikleid, tõlkisime neid ja lisasime need eelmisel aastal KoeraELU raames loodud veebilehele www.loomultloom.ee. Meie soov on, et kassiomanikud saaksid tarbida teaduspõhist infot, sealhulgas kasside toitumise kohta. Kui omanikud on teadlikumad, paraneb ka kasside heaolu.

Nii KassiELU kui ka KoeraELU viisid mind valdkonnaga hästi kurssi. Tunnen, et võiksin selle teemaga ka edaspidi tegeleda. Tunnen suuremat huvi just teadusartiklite läbitöötamise ja teaduspõhise info propageerimise vastu. Kui vaid saaks panna inimesi rohkem teaduspõhist infot tarbima!

Ka projekti juhendaja rolli mõistan nüüd palju paremini, sest juhendaja vastutab projekti edukuse eest. Tudengid küll panustavad sellesse, et projekt kulgeks hästi, kuid vastutusega seotud pinge jääb juhi õlule. Juhi rolli teevad pingeliseks küsimused, kas projekt ikka õnnestub, kas tudengitel on huvitav, kuidas vähemaktiivsed tudengid tööle saada jne. Õnneks oli minu grupis hulk motiveeritud ja tegusaid inimesi ning saime kogu projekti probleemideta ja sujuvalt läbi viidud.

Teine bakalaureus

Omandades teist bakalaureusekraadi, soovitan soojalt kaaluda õppimist ka siis, kui vanust on rohkem kui 25 aastat. Selleks ajaks on loodetavasti igaüks oma elus teatud püsivuse saavutanud ning otsused on rohkem läbimõeldud. Kindlasti on neid, kellel on selleks ajaks ka lapsed, kuid koolil on lapsehoid täiesti olemas ning seega ei tohiks see takistuseks olla. Lisaks on kahekümnendate eluaastate keskpaigaks olnud piisavalt aega muutmaks oma töökorraldust nii, et kogu aeg ei ole vaja kontoris viibida.

Kas tahad olla loodusteaduste Elon Musk, kes panustab oma uuendusliku meele ja teadmistega keskkonnaprobleemide lahendamisse, jätkusuutlikku arengusse ning tulevaste põlvkondade haridusse? Tule õpi Tallinna ülikoolis bioloogiat. Ootame avaldusi 1. juulini!

Jaga
Kommentaarid