Samas jättis kohus rahuldamata Potisepa nõude ebaõigete andmete ümber lükkamise osas.

Kutsar ütles mullu oktoobris väljaandele Lõunaeestlane, et Potisepp on aastaid inimesi petnud ning presidendilt ajupesu tegemise eest ka teenetemärgi saanud. Kutsar on viimastel aastatel meedias avaldanud toiduliidu ja Sirje Potisepa vastu suunatud artikleid, mille sisuks on see, et lipumärgi kasutamine eksitab tarbijaid. Kutsar leiab, et lipumärki tohiksid kanda vaid need tooted, mis on valmistatud Eesti toorainest.

Potisepp pöördus kohtusse ja nõudis ebaõigete andmete ümber lükkamist ning au teotamise eest tekkinud kahju hüvitamist. Hagis oli välja toodud, et Kutsar esitas mullu 16. oktoobril lounaeestlane.ee portaalis ilmunud artiklis järgmisi valesid väiteid: president andis teenetemärgi petisele; Sirje Potisepp on aastaid Eestis inimesi petnud; kõige tipuks sai selle pettuse eestvedaja veel presidendilt autasu; teenetemärk anti ajupesu tegemise eest; keegi ei julge Eestis midagi ette võtta, et lõpetada tarbijate petmine - ning tagatipuks saab pettuse korraldaja veel medali.

Samuti osutatakse valeväidetele mullu 11. oktoobril Facebookis avaldatud postituses, milles Kutsar kirjutas: „Kas tõesti oli presidendi poolt õige, sellise aastate pikkuse TÖÖSTUSTE OMANIKKUDE poolse lobby töö ja inimeste ajupesu eest, teenete mark anda? Kas ei peaks siis mõnele lasteahistajale ka presidendi poolt medal andma? Ikkagi aastaid järjepidevalt lastele mesimagusat juttu ajanud...".

Teisipäeval otsustas maakohus rahuldada hagi osaliselt. Kutsar peab Potiseppale maksma 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kohus nõustus, et Kutsari avaldatud väärtushinnangud, milles nimetatakse Potiseppa „petiseks" ja „ajupesu" teinuks, on eraelu sfääri tungivad hinnangud sellisel määral, mis kahjustavad hageja õigust eraelu puutumatusele. Sellest tulenevalt leidis kohus, et Potiseppale on tekkinud mittevaraline kahju. „Avalikkuse huvi ei saa siinkohal olla see, et Toiduliidu juhatuse liiget, nimetatakse „petiseks" ja „ajupesu" tegijaks olukorras, mil ta selgitab, milline on lipumärgi statuut," seisis otsuses.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude jättis kohus rahuldamata ja põhjenduses seisis, et kostja esitatud väited on väärtushinnangud, mitte faktiväited. Seetõttu ei võtnud kohus seisukohta poolte väidete kohta, mis käivad andmete ümberlükkamise kohasuse kohta.

Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.