Eestlasi ELi struktuurides üha rohkem

Kui veel paar aastat tagasi tundsid mõnikümmend Brüsseli, Strasbourg’i ja Luxembourg’i eurostruktuurides töötavat eestlast üksteist nägupidi, siis nüüd on Eestist tulnud töötajate arv kasvanud üle 180.

Neile võiks lisada veel 70 töötajat Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, kellele maksab palka Eesti riik.

Eestlaste vool Brüsselisse jätkub, sest ainuüksi Euroopa Parlament tahab 44 eesti keelt kõnelevale töötajatele lisa 37 inimest. Osa tööjõust loodetakse saada esimese avaliku konkursiga (concour), mille kaudu otsiti sekretäre ja tõlkijaid, samuti 60 eestlast majanduse, auditi, avaliku halduse ja õiguse valdkonda.

Laias laastus võib Euroopa Liidu juures töötavate eestlaste ametid jaotada neljaks: poliitilised ametnikud, assistendid, tõlkijad ja sekretärid. Enamik eestlastest teenib Euroopa Parlamenti või Euroopa Komisjoni, elades Brüsselis. Lisaks on tööl ka praktikandid, kellel on samad töökohustused mis päris töötajatel.

Palka maksab Euroopa Liit hästi. Reformi tulemusena on A-klassi ehk kõrgeimate ametnike (sh tõlkijad) brutopalk 36 000–229 000 krooni kuus. Selle klassi ametnikel peab olema kõrgharidus. Kõrghariduse nõudeta B-klassi ametnikud on peamiselt ametnike assistendid ja teenivad 46 000–123 000 krooni kuus. Institutsioonide sekretäride (C) palk on 36 000–75 000 krooni kuus, autojuhid, postiljonid ja koristajad (D) saavad 36 000–59 000 krooni.