Tööjõupuudus sunnib tööstuses loovaks: parima freesija konkursi võitja sõidab nädalasele Vahemere kruiisile
Võistluse korraldas ning 2500-eurose peaauhinna pani välja CNC-metallilõiketööriistade, tööpinkide ning muude tööstustes kasutatate kaupade ja teenuste müügiga tegelev Venten OÜ. „Headest seadistajatest on puudus ning ka koolides ei ole eriala populaarne," põhjendas ettevõtte tegevjuht Margo Adamson täna auhinda üle andes võistluse korraldamise ideed ning ala populaarsuse suurendamise vajadust. Masina- ning metallitööstus on läbi aegade olnud üheks tugevamaks ekspordiveduriks ning selle edu taga on inimesed, kelle oskused ja teadmised on ka globaalsel turul palju väärt.
Võistlusel osales 16 freesijat 12 ettevõttest. Konkursil osaleti üle Eesti, enim oli võistlejaid Harjumaalt ning Tartumaalt.
Freesimine on materjalide lõiketöötlemine, kus kõrvaldatakse liigne materjal ning moodustatakse lõpptoode. Tänapäeval ei ole see enam käsitsi ning must töö, vaid spetsialistil on tarvis ka IT-teadmisi. Osalejad pidid etteantud joonise järgi detaili programmeerima ning valmis lõikama võimalikult kiiresti. Seejärel tuli saata tulemused konkursi korraldajale, kes neid kontrollisid.
Adamsoni sõnul annab osalejate arv selge pildi, millises olukorras masinatööstus Eestis on ning kuidas tasemed erinevad. Kiireim detaili valmistamise aeg oli veidi üle kümne minuti ning kõige viimasel 7,5 tundi. Pelgalt kiirusest võiduks ei piisanud, sest oluline oli, et valminud detail vastaks täpselt joonisele. See on erialal ka oluline, sest nagu ütleb konkursi korraldaja. „Kui detail ei vasta joonisele, siis on see vanaraud".
Võitja, viis aastat tagasi Tallinna Tehnikakõrgkooli masinaehituse eriala lõpetanud Timo Vilumetsa detaili valmistamise aeg oli 30 minutit ja 2 sekundit. Vilumets tegi Radius Machiningus kolm aastat freesprinkidele programme, kuid täna tegeleb sellega igapäevaselt tehnoloog ning 29-aastane Vilumets on ettevõtte freesimisosakonna juhataja. See fakt tunnistab, et headel spetsialistidel on masinaehituses võimalus kiiresti kaugele jõuda.
Võistlusel osalema tõi Vilumetsa enese proovile paneku ning teistega võrdlemise soov. „Auhind oli ka ahvatlev," tunnistas ta, mööndes, et tõenäoliselt oleks ta võistlusel osalenud ka ilma auhinnata. Eesmärk oli jõuda esimese viie sekka. Aga läks oluliselt paremini, ei varja Vilumets heameelt.
Millal Vilumets kruiisile läheb, ei ole ta veel otsustanud.
Lisaks korraldati parima freesija konkurss ka õpilastele, kuid seal oli kahjuks vaid üks osaleja, kes ei soovinud lasta oma tulemust kontrollida. Õpilaste auhinnaks oli reis Saksamaale Hannoveri Euroopa suurimale metallitöötlusmessile, kuid seda ei saanudki välja anda.
Margo Adamson kinnitab, et konkursi korraldamisega jätkatakse ka edaspidi ning loodetavasti on järgmisel aastal osavõtjate huvi juba suurem.
Õpilastel puudub tööstuse tunnetus
Tallinna Tehnikakõrgkooli masinaehituse õppekava juhi Tavo Kangru sõnul puudub õpilastel arusaamine, mida tööstus endast kujutab ja keda seal vajatakse, mistõttu on ka huvi erialade vastu tagasihoidlik. Ning see algab paljuski kodust, sest ka isad ei paranda näiteks jalgratastki ise, vaid viivad selle töökotta. „Kui pole kunagi pidanud kruvikeerajat käes hoidma, siis see ongi keeruline," tõdeb ta.
Timo Vilumetsal oli tehnikahuvi juba väikesest peale, sest tema isa töötas autoalal. „Olin 12, kui mopeedi mootori lahti võtsin," sõnas ta. Masinaehituse valdkond on väga lai. Vilumets õppis enne
Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikagümnaasiumis, konkreetse eriala kõrgkoolis valis aga veidi vanema sõbra soovitusel.
Ka masinaehituses valitseb sama trend mis infotehnoloogias: õpilased leiavad töökoha juba praktikal olles ning viimasel kursusel kipub tähelepanu kooli asemel tööle keskenduma ning lõpudiplom kuidagi kätte saada. Kangru sõnul on see murekoht, sest tudengid peaksid siiski täisprogrammi maksimaalselt keskendunult läbima.
Masinatööstuses on head palgad
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul aitab konkurss kindlasti kaasa tööstuse populariseerimisele. „Eesti inimesed ei tunne neid kutseid, mis Eesti tööstuses on," tunnistab ta.
Eestis on 7000 tööstusettevõtet, neist 2000 masinaehituse ettevõtet. Töötlev tööstus annab tööd 125 000 inimesele. Nutikatele ning oma eriala valdavatele inimestele on see hea võimalus head palka teenida. Swedbanki uuringu kohaselt on masinatööstuses palk 17% Eesti keskmisest kõrgem. „Palgaralli jätkub, ettevõtted ostavad töötajaid üle ning oskustööjõud teenib rohkem kui juht," iseloomustab Ploompuu olukorda sektoris. „Meie valdkonnas on Eesti keskmine palk miinimumtasu," tõdeb ta.
