See oli järjekordne märk buumivast rikastele mõeldud oksjoniturust, kuna paar nädalat varem Sotheby's Holdings müüs Claude Monet maali Les Meules 110,7 miljoni dollari eest, mis on läbi ajaloo kallimalt müüdud impressionistide teos.

Kuid muusikainstrumendid ja maalid pole ainsad suure nõudlusega kaubad, mida maailma miljardärid jahivad, kirjutas Reuters. Enne Pink Floydi oksjonit tegi Prantsuse-Iisraeli magnaat Patric Drahi 3,7 miljardi dollarilise pakkumise Sotheby'se ostmiseks, kus toimus parasjagu Monet teose müük.

Rikkad tervitavad USA majanduse seni kõige pikemat majanduskasvu perioodi, mida ehk kõige parmeini iseloomustab ülisuure rikkuse koondumine väga väheste kätte, samas kui paljudele teistele ei pudene sellest suur midagi. Ajal kui USA majandus kasvab 121 kuud jutti, paistavad uue rikastumislaine märgid kõikjalt.

Suure tehingud lähevad veel suuremaks, olgu siis teemaks ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised või eraisikute luksusvillade, spordimeeskondade ja jahtide ostud. Šveitsi suurpanga UBSi andmetel on USAs alates 2008. aastast miljardäride arv enam kui kahekordistunud, kasvades 267-lt mullu 607-ni.

“Rikkad muutuvad rikkamaks ja see toimub kiiremini,” märkis Šveitsi suurpanga UBSi varahalduse juht John Mathews.

Samal ajal on kõikjal märgid sellest, kuidas väikeste sissetulekutega inimesed kannatavad. USA rikkaim viiendik omab 88 protsenti USA rikkusest. Kriisieelse ajaga võrreldes on nende osakaal 2016. aastaks rikkusepotis kasvanud. Samal ajal ületas USAs toiduabi saajate arv 39 miljoni inimese piiri, mis on allpool 2013. aasta rekordit kuid 2008. aastaga kasvanud 40 protsendi võrra. Samal ajal on USA elanikkond kasvanud vaid kaheksa protsenti.

Kümme aastat tagasi ei paistnud sellist kasvu kusagilt. USA finantssüsteem vappus ja inimesed kartsid, et pankade hävingud tõmbavad igaveseks kapitalismil vaiba alt. Poliitikud tõmblesid, et turge stabiliseerida ja varade hinnad kasvasid samal ajal kui USA kinnisvaraturg vappus. Neid huvitas vähem tegelemine sissetulekute ja rikkuse ebavõrdsuse teemaga.

Rikkusefekti mõju võib näha nii suures pildis kui ka üksikute näidete varal. California tipprestoranis French Laundry maksis lõunasöök inimese kohta 325 dollarit. Kümne aasta eest maksis see 240 dollarit, mis tähendab 35 protsendist hinnatõusu, mis lööb inflatsiooni ligi 20 protsendiga.

Bakalaureuseõpe Columbia ülikoolis maksab veidi alla 60 000 dollari. 2008. aastal maksis seal õpe 39 000 dollarit.

USA aktsiaturu baromeetri S&P 500 indeksi väärtus on kümne aastaga kolmekordistunud.

Riskifondi boss Ken Griffin tuulutas rahakotti ja ostis New Yorgis miljardäride tänaval häärberi 238 miljoni dollari eest. New Yorgis on rendid kasvanud topeltkiiresti võrreldes palgatõusuga, selgub StreetEasy andmetest aastate 2010-2017 kohta. See tähendab, et väiksema sissetulekuga inimesed kannatavad. Kui 2008. aastal oli USA eluasemete hindade taskukohasus madalaima taseme lähedal. Kümne aastaga on linna varjupaikades ööbijate arv kasvanud 70 protsenti.

Tervishoiukulud on kasvanud, suurte tööandjate puudus tähendab kehvemates piirkondades viletsamaid töövõimalusi. Samas toidu, kommunaalteenuste ja eluasemekulud on jäänud kalliks.

Viha on kasvanud majandusliku ebavõrdsuse osas ja jõudnud USA poliitikani, kus demokraatidest presidendiks pürgijad lubavad võidu madalamaid tervishoiukulusid, töögarantiisid ja rikaste enam maksustamist.

Majanduses otsustajad kardavad, et majanduskasv võib saada kaikad kodarasse, kuna maksukärbete stiimulid ja madalamad intressitasemete positiivne efekt võib taanduda samas kui USA-Hiina kaubandussõda ripub Damoklese mõõgana pea kohal. Need madalapalgalised, kes on suutnud sissetulekut kasvatada, on ikkagi töökohtadega ohus, kui majandust tabaks langus, kuna nad on tõenäoliselt esimesed, kes jäävad koondamisel ette.