Kallinemise põhjustab asjaolu, et valitsus hindas ümber käibemaksu soodustariifi toidulisandite importööridele ja kavatseb tagantjärele sisse nõuda kolme eelneva aasta eest 4-7 miljardit rubla.

Tegemist on valitsuse poolt 2004. aastal vastu võetud määrusega osadele kaupadele soodsa maksumäära rakendamiseks. Seda määrust tõlgendati seni nii, et loomasöödale määratud soodsa maksumäära alla läksid ka söödalisandid.

Mullu detsembris täpsdustas valitsus kõnealust määrust nii, et söödalisandid jäid alates 1. aprillist 2019 soodsa maksumäära alla. Kuid sellest kuupäevast varem imporditud söödalisandite suhtes jäi olukord ebaselgeks.

Samal ajal, kui ärikogukonna arvates peaks käibemaksu 10% soodustariif kehtima nii enne kui ka pärast 1. aprilli imporditud söödalisanditele, arvab rahandusministeerium teistmoodi. Rahandusministeerium saatis ka importijatele kirja, milles teatab vajadusest juurde maksta viimase kolme aasta eest.

Kuni 1. jaanaurini 2019 kehtis 18% maksumäär, seejärel aga 20% maksumäär. Sellest lähtuvalt peavad importijad, kes arvestasid 10% maksumääraga juurde maksma nende aastate eest täiendavalt 8-10%.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul vähendab söödalisenditele täieliku maksumäära lisamine tootmise efektiivsust ning tõstab lõpptoodangu hinda.

Venemaa impordib 90% kõikidest söödalisanditest. Maksumäära tõstmisel lõpetavad mitmed ettevõtted oma tegevuse, teised tõstavad söödalisandite hinda 5-7%. Söödalisendite hinnad on viimastel aastatel niigi tõusnud vähemalt 15%. Kuivõrd sööda hind moodustab lõpptoodangust ligi 60%, tõuseb liha hind ligi 10%.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid