Kui Lagarde saab keskpanga juhiks, on ta esimene Euroopa Keskpanga naispresident. Ta oli kunagi ka Prantsusmaa esimene naisrahandusminister, kuid alates 2011. aastast juhib IMFi. Samas puudub tal aktiivne rahapoliitka ajamise kogemus, ta on juurataustaga inimene.

Mõnevõrra huvitavaks teeb olukorra see, et kompromissina EKP juhiks pakutuna pole selgust, kas Lagarde üldse soovib seda kohta. Mullu septembris andis ta Financial Timesile intervjuu, kus suisa pahandas, kui teda käidi välja kui võimaliku kandidaati Brüsseli või Frankfurti, kus teatavasti asub Euroopa Keskpanga peakontor, kirjutas New York Times.

„Mul on siin (IMFis) väga tähtis töö, mida ma soovin teha,“ lausus ta ajalehele. „Ma ei kavatse seda suurepärast organisatsiooni jätta.“

On arusaamatu, mis pani teda meelt muutma. Rahvusvahelises rahanduse suurkuju tunneb end võrdselt hästi diplomaatilise eliidi ees G20 kohtumistel kui ka ärititaanide seas Davosis toimuval maailma majandusfoorumil.

Mõnedele analüütikutele oli kunagi Prantsusmaa eest võistelnud sünkroonujuja saamine keskpanga juhi soosikuks üllatav.

„Ma eeldasin kedagi traditsioonilisema taustaga isikut,“ ütles Oxford Economicsi euroala ökonomist Angel Talavera. „Tal puudub keskpankuri kogemus, sestap on päris raske teha järeldusi tema varasemalt antud teemal väljaöeldu kohta.“

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nõudis, et vähemalt üks Eurpoopa Liidu tippjuhiamet peab minema Prantsusmaale. Kui selgus, et EL pealäbirääkija Michel Barnier ei leia toetust, kerkis Euroopa Keskpanga juhi kohale soovitatud valikuks Christine Lagarde.

Ta sai linnukese kirja kõike Macroni soovitud kolme kastikesse. Ta on naissoost, ta on EPP fraktsiooniga seotud Les Republicainsi ehk Gaullistliku partei liige ning Prantsusmaalt. Kuid Euroopa Keskpanga juhi koht pole poliitiline ametikoht ning nõuab kompetentsi ja panganduskogemust, kirjutab The Irish Times.

See amet nõuaks pigem rahapoliitilist ja ökonomisti kui juriidilist kogemust. Nii võib uue poliitilise juhi valik viidata sellele, mida Euroopa Keskpank on püüdnud 21 aastat vältida – institutsioon võib sattuda poliitikute mõjusfääri.

Draghi teadis keskpanka juhtima asudes, kuhu ta satub ning ei kartnud minna konsensusest edasi, nii et kolleegid pidid nõustuma. Tema viis edasi. Lagardeist arvatakse, et keskpanka hakkavad juhtima keskpanga bürokraadid ning Lagarde vaatab, mida euroala keskpankade juhid arvavad, kirjutab FNLondon.

Eksisteerib risk, et selle asemel, et Euroopa Keskpanga nõukogus domineeriks keskpanga juhi hääl, kes veab diskussiooni, tekib seal arvamuste kakofoonia, mis muudab keskpanga võimetuks tegema kriisi ajal kiireid otsuseid.

Kuigi aktsiaturg võttis Lagarde uudise vastu tõusuga, on põhjust muretsemiseks. Euroopa Keskpanka hakkab juhtima kogenematu juht ajal kui euroala majandus liigub vastu kehvematele aegadele. Inflatsiooniootused on mitme aasta madalamal tasemel ning majandust võivad tabada kaubandussõjad ja arenevate turgude majanduskasvu aeglustumine. Kuigi Draghi on juba kuude kaupa kutsunud euroalal maade valitsusi üles majandusi eelarvemeetmetega toetama, on viimased kas võimetud seda tegema või puudub selleks tahe. Samal ajal puudub Euroopa liidritel pühendumus reformida euroala ja tugevdada ikkagi haavatavat pangandusliitu.

Lagarde'i valikuga on Euroopa valitsused vähemalt saavutanud seda, et nende mõju keskpanga poliitika üle kasvab. See on väga muret tekitav, kuna eksisteerib väärtus nimega keskpanga sõltumatus.