1959. aastal tahtis USA toonane president Dwight Eisenhower viia Ameerika kultuuri Nõukogude Liidu kodanikeni ja näidata kapitalismi headust. Moskvas korraldati Ameerika näitus ning asepresident Richard Nixon läks seda avama, kuid siis läksid asjad käest. Nixon ja nõukogude liider Hruštšov hakkasid vaidlema kapitalismi ja kommunismi teemadel. Vestlus läks päris kuumaks. Siis sekkus Pepsi asepresident ja pakkus nõukogude liidrile Pepsit. Viimane võttis karastusjoogi vastu ja maitses seda.

Nõukogude Liit püüdis aastaid jõuda tehinguni, et inimesed saaksid alaliselt juua Pepsi toodangut. Probleemiks oli see, milles maksta. Nõukogude rubla polnud konverteeritav. Jõuti bartertehinguni, Pepsile maksti viinas, kirjutas Business Insider.

Leping oli 1980ndate lõpus lõppemas ja Pepsile ei piisanud viinast katmaks kulusid.

Siis pakkus Venemaa sõjalaevastiku karastusjoogi vastu. Uue lepingu alusel sai Pepsi lühiajaliselt 17 allveelaeva, ristleja ja veel mõne sõjalaeva omanikuks. Pepsi laevastiku sõjajõud oli nii suur, et tegemist oli maailma suuruselt kuuenda sõjajõuga. Kuid see ei kestnud kaua, sest Pepsi saatis laevastiku ühele Rootsi laevastikule vanarauaks.