Majandusministeerium: eraomanikul puudub Lelle-Pärnu raudteelõigu säilitamise kohustus
Kui Edelaraudteele kuuluv Lelle-Pärnu raudteelõik saab avalikest fondidest toetust, siis riik soovib, et objekt säiliks näiteks viie aasta jooksul pärast valmimist. „Arvestada tuleb ka sellega, et raudteelõigu omanik on eraettevõtja, kellel on taoliste kohustuste lõppemisel oma edasistes otsustes vaba voli,” ütles Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare.
„Potentsiaalse rahastamiseallikaid on erinevaid: nii Euroopa abiga kui ka ilma, samuti on uks lahti erainvesteeringule,” selgitas Kaunissaare. „Erainvesteering eelkõige sellepärast, et tegemist on eraomandis oleva raudteega.”
Euroopa abiga on vajalik selgitada välja raudteelõigule investeeringu tasuvus. Riigi rahade kasutamise korral on oluline silmas pidada ka erainvestori võimalikku teenitavat tulu nagu näiteks raudtee kasutustasu, mis selgub investeeringu tasuvuse uuringu käigus. Uuringus välja toodud kulu arvestab sellega, et raudteel on võimalik teostada suuremahulist ehitusmaterjali ettevedu selleks sobivatel kiirustel.
„Tasuvuse kontekstis on juba praegu näha, et raudtee kaudu ehitusmaterjali ettevedu on sotsiaalmajanduslikult kasumlik, võrreldes sama mahu kaupade veoga maanteel, lähtudes sellistest näitajatest nagu heitmed, maanteede kulu, liiklusohutus," rääkis Kaunissaare. „Seega on rahastamisotsuse puhul oluline just finantsanalüüsi pool, mis selgitab välja, kui palju peaks riik avalikkusele vajaliku investeeringu tarbeks panustama. Selle analüüsiga majandusministeerium sel aastal tegeleb.”
Uuringu kohaselt oleks vaja investeerida 6 miljonit eurot, et lõigul oleks võimalik vedada Rail Balticu ehitusmaterjali ja ekspluateerida järgmised 25 aastat.
Lisaks Rail Balticu ehitusele on Lelle-Pärnu raudteelõiku materjalide etteveoks võimalik kasutada ka muude suuremahuliste taristuobjektide ehitamiseks nagu näiteks Via Baltica, Tootsi tuulepark ja muud tsiviilehitised.
