Christine Lagarde'i kriitikast inspireeritud analüüs: kas juhtide mineviku muljetavaldavad teod tagavad ka tulevikus edu?
Edukas juhtimine sõltub inimese kvalifikatsiooni ning oskuste kõrval ka kontekstist, koostööst ning iseloomust. Iga olukord on erinev, mistõttu juhi mineviku põhjal ei saa uues ametis õnnestumist tagada, kirjutab Andrew Hill Briti majanduslehes Financial Times.
Paljud faktid Christine Lagarde’i minevikust viitavad, et temast saaks väga hea keskpanga juht: seda toetavad tema poliitiline intelligentsus, suhtlemisoskus ning IMFi läbi finantsturgude turbulentsete aegade juhtimine.
Kriitikud aga keskenduvad endise juristi ning finantsministri akadeemilise majandushariduse puudumisele ning rahapoliitika tehniliste nüansside kogemuse nappusele.
Kolumnist küsib, kuivõrd peaks kandidaatide mineviku teod andma viiteid ja kindlustunnet selle kohta, kuidas nad järgmises töökohas hakkama saavad? Ja kinnitab, et mitte nii palju kui me arvame.
Ta märgib, et juhtimise edukus sõltub kvalifikatsiooni kõrval sama palju ka kontekstist, koostööst ning iseloomust.
Oluliste ametikohtade kodeerimise ning arvutiseerimise püüete kõrval on kogemuste, võimete, potentsiaali ning mõtteviisi optimaalse keemia defineerimine jätkuvalt keeruline.
Kuna juhtidel tuleb tegutseda mõõdetamatus tulevikus pole midagi imestada, et pealtnäha parima kvalifikatsiooniga juhid põruvad ning suurepäraselt saavad hakkama need, kellel kvalifikatsioon puudub.
Kuigi püstitatud eesmärk ja väljakutse võib tunduda sarnane sellega, millega kandidaat juba varem rinda on pistnud, on olukorrad väga harva identsed ja samamoodi ka juht ise nendes olukordades.
See on ka põhjus, miks suurfirmad oma kõige suurema potentsiaaliga juhtidele erinevates riikides ning kultuurides erinevatel ametikohtadel ning valdkondades töötamise kogemust pakuvad ning värbajadki kandidaatide formaalse minevikuülevaate kõrval nende potentsiaali toonitavad.
Potentsiaali ning edu üks eeldus on uudishimu. Juhtide värbamise ning sihtotsinguga tegeleva Egon Zehnderi juht Jill Ader selgitas, et küsivad kandidaatidelt, mille vastu nad tõeliselt huvi tunnevad.
Autor märgib, et mitmete alade asjatundjate liidrirolli valimiseks on olulised põhjused. Mitmekülgsed juhid pakuvad alternatiivseid väljavaateid ning lahendusi ning uuringute põhjal võivad nad ka olla edukamad ka innovatsiooni edendamisel.
Liiga ühele kitsale alale spetsialiseerumise varjuküljena näevadki need juhid vaid oma kindalt suunda ning uute ideede leidmisel kõrvale vaatama ei kipu.
