Eesti Näituste omanik annab tuld Lukase „Peatage Lasnamäe” sõnumi pihta: laulu- ja tantsupeo kaks kõige nõrgemat asja olid lugupeetud ministri sõnavõtud
Lauluväljaku naabruses tegutseva, sealhulgas ka kortermaju arendav Eesti Näituste suuromanik Igor Pihela vastab kultuuriminister Tõnis Lukase (Isamaa) eileõhtusele kõnele laulupeol omapoolse kriitikaga. Ka märgivad siinsed kinnisvaraeksperdid, et Lukase väide nagu neelaksid Lasnamäe uusarendused lauluväljaku alla, ei pea faktiliselt paika.
„Ilmselt ma ei liialda, kui ma selle tantsu- ja laulupeo kõik positiivsed asjad kokku pannes ja veel sinna lisaväärtusi juurde otsides ütleksin, et kaks kõige nõrgemat asja olid lugupeetud ministri sõnavõtud nii esimesel kui teisel üritusel,” ütles Eesti Näituste AS-i suuromanik Igor Pihela kommentaarina kultuuriministri eilsele kõnele.
Lukas märkis eile õhtul laulupeol peetud kõnes, et lauluväljak on eestlastele kallis koht, mistõttu peavad kõik sinna ära mahtuma. Seejuures nägi ta suure probleemina väljaku ümber toimuvat kinnisvaraarendust. „Siia, lauluväljakule ja selle ümbrusesse ei mahu enam ühtegi tornelamut ega muud ehitist. Kui tarvis, siis laulame uuesti „Peatage Lasnamäe”,” lausus Lukas.
Pihela sõnul olid Lukase kõned nii tantsu- kui laulupeol ajendatud pigem nõukogudeaegsetest loosungitest, mis siis moodustasid tänasesse päeva üles kistuna omalaadse kompoti. „Kui selliste spontaansete ja vähe kõnetavate ülesastumistega välja tulla, siis seda sisu ei ole vaja väga analüüsida,” märkis Eesti Näituste suuromanik. Tema hinnangul jätavad sellised puusalt tulistatud ülesastumised pigem mannetu mulje.
Kui aga rääkida arendustegevusest, mis lauluväljaku ümber toimub, siis on see Pihela sõnul juba 50 aastat tagasi paika pandud, mida ja kuidas ehitada tohib ning sellega on ka arendajad arvestanud. „Sinna ei ole keegi selga roninud. Tegelikult see lauluväljak on üht- ja teistpidi maha mõõdetud,” rääkis ettevõtja, viidates sellele, et ühelt poolt piirab ala Lasnamäe nõlv, teiselt poolt Pirita tee.
Kogu Lasnamäe uusarenduste arv pole nii suur
„Kui nüüd liikuda meie suunal, siis ju vahepeale jääb siin päris konkreetseid objekte – ega neid keegi teerulliga maha võtta ei saa ja teha mingit paralleellauluväljakut teha sinna kuskile 400 meetri kaugusele,” mõtiskles Pihela. Samas märkis ta, et äratuskell selles osas, et lauluväljakut saaks nii praegu kui tulevikus paremini ja funktsionaalsemalt kasutada, käib pea iga viie aasta järel, mil laulupidi toimub.
„Küll aga kas me peame iga teise eestlase sinna saama? Siit hakkavadki probleemid võimenduma. Ma arvan, et me oleme täpselt seal, kus me olema peame – nii nende arendustega kui selle laulupeo kõige positiivsega,” lausus ta.
Seda, et faktiliselt pole Lukase öeldule mingit alust, kinnitasid ka mitmed kinnisvaraeksperdid. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman, kelle sõnutsi on terve Lasnamäe peale, kus elab 115 000 inimest, kokku 14 uusarendust. See tähendab 1700 uut korterit ehk eluaset umbes 3000-4000 inimesele. Võrdluseks, Tallinnas ja selle lähiümbruses on praegu kokku 130 uusarendust ning Lasnamäega elanike poolest sama suures Tartu linnas 30 uusarendust.
„Ilma vastandamata ühelegi poliitilisele jõule või ministrile, siis ma ei saa aru, miks täna peaks üldse kutsuma üles linna arengut peatamisele. Vahet ei ole, kas tegemist on Tallinna linna, mõne selle linnaosa või mõne muu Eesti linnaga – linnad arenevad ikka nii nagu nad arenevad vastavalt sellele, kuidas areneb üldine majanduskeskkond ja kuhu kogunevad töökohad,” märkis Sooman.
Ka ütles ta, et ega uusi hooneid ei ehitata sinna, kus nõudlust ei ole. Samas lauluväljaku ümbruses otseselt on viimastel aastate vaid mõned üksikud arendused püsti pandud. Lauluväljakule keegi midagi püsti pannud ei ole ja seda teha ka ei saaks. „Nii et Ernesaksa kuju kõrvale ei tule mingit väikest, isegi ühekordset eramaja ka mitte. See on lihtsalt võimatu,” lausus Sooman.
Ta pakub, et Lukase väljend oli ebaõnnestunud suhtekorraldus, kus unustati ära, et laulev revolutsioon on juba ammu läbi ning nii Eesti on üks ja ühine kui ka Tallinna linn. „Nii nagu kasvab terve Tallinna elanikkond, nii kasvab ka Lasnamäe elanikkond ja Lasnamäe on väga paljudele inimestele mõnusaks elukeskkonnaks,” lausus Pindi Kinnisvara juhatuse liige.
Seda seetõttu, et seal on eluasemehinnad keskmisest soodsamad ja lisaks on seal väga hea infrastruktuur, mis võimaldab nii autoomanikel kui ka ühistranspordiga sõitjatel väga kiiresti kesklinna jõuda. „Meil ei ole ühtegi teist linnaosa, mida läbiks selline magistraal nagu Laagna tee Lasnamäel,” tõi ta välja.
Solvav vene rahvusest lauljate ja vaatajate suhtes
Ober-Haus Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Tarmo Kase märkis, et tema ei paneks küsimuse alla olemas- või käimasolevate arenduste sobivust lauluväljaku ümbrusesse ja üldisesse linnaruumi.
"Linnavalitsuses ja riigiametkondades töötavad spetsialistid, kellega tuleb kooskõlastada iga konkreetse projekti või uusarenduse pisimadki detailid, misjärel alles peale pikki kuid või pigem isegi aastaid väljastatakse vastavad load, et mingi arendus või hoone saaks üldse kusagile kerkima hakata," lausus ta. Kase sõnul on ametkonnad lubade väljastamisel väga konservatiivsed.
"Mis puudutab hr ministri kõnet, siis isiklikult minu jaoks oli see tippametniku kohta liialt emotsionaalne ja populistlik. Tulenevalt ilusast ja võimsast peost ning seal valitsevast meeleolust, võib sellest puht inimlikult isegi aru saada," märkis Kase. Küll aga tõi ta välja, et talle jäi hoopis midagi muud sellest Tõnis Lukase ebaõnnestunud kõnest kõrva, mis pani mõtlema.
"Laululava jääb kesklinna, Kadrioru, Lasnamäe ja Pirita vahelisele alale. Nendest ainult Lasnamäel on venekeelse kogukonna hulk suurem, kui kusagil mujal. Miks ei kutsunud härra minister neutraalsel pinnal lõpetama tornide ja ehitiste rajamist lauluväljakul ja selle ümbrusesse, vaid kutsus emotsionaalselt ülesse pidulisi koos laulma “Peatage (rõhutatult) Las-na-mäe”?" küsis Kase.
Ta märkis, et tema lähikonnas on väga palju venelasi – nii väga heade sõprade kui ka kolleegide näol –, kes osalesid laulupeol esinejatena või pealtvaatajatena. "Mul on nende ees piinlik ministri kõne pärast," tõdes Ober-Hausi juhatuse esimees. Kase sõnul on rahvuslikkuse õhutamine koos samal ajal Lasnamäel elava venekeelse kogukonna halvustamisega kõrge riigiametniku puhul taunitav ja kahetsusväärne.
Lauluväljaku ümbrus puutub Lasnamäesse väga vähe
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi rõhutas Lukase kõne kommentaaris, et „Peatage Lasnamäe” oli kujundlik väljend laulva revolutsiooni ajal, tähistades suurt immigratsioonilainet ning sellega seonduvat massehitust Lasnamäe linnaosas.
„Praegu toimub selle linnaosa korrastamine ja tühjade alade hoonestamine, kuna nõukogude aja lõpuga sai läbi ka linnaosa ehitus ning heakorrastamine. On meie endi valik, kas laseme Lasnamäel getostuda või teeme ta siiski korda, hoonestame-haljastame tühermaad ning seome ta kogu ülejäänud linnaga. Mina pooldan viimast,” lausus Vähi.
Ka on tema seisukohal, et lauluväljaku ümbruse hoonestamine elamutega ei puutu enam Lasnamäesse. „Pirita linnapoolse osa luksuselamutega täitmise idee sai hoo sisse juba 1990ndatel ning realiseerus esimeste kõrghoonetega möödunud buumi ajal,” kirjeldas ta. Vähi sõnul toimusid juba siis suured arutelud, kas nii ikka sobib või mitte, kuid sellega diskussioon ka piirdus.
Sel nädalavahetusel toimunud laulupeole mõeldes on tema sõnul küsimus pigem, kas lauluväljaku ala tuleks laiendada, et suuremad massid ära mahuksid või on tekkinud kusagilt oht, et keegi tahaks olemasolevast alast midagi endale kinnisvaraarendamiseks ampsata. „Minul viimase idee kohta info puudub,” ütles Vähi.
Kui soovitakse aga lauluväljaku ala laiendada, tasub ümbritsevate maade omanikega asuda aruteludesse ja vajadusel maid juurde omandada. „Aga jätaks selle „Peatage Lasnamäe“ rahule – see sõnapaar on ajalugu ja väga kindlalt oma kontekstiga,” rõhutas kinnisvaraanalüütik.
