„Meie regioonis on kindlasti suur surve siit kahtlaseid tehinguid teha ja raha pesta. Teistsuguse riigikorraldusega ja poliitilise korraldusega riikide kapitalil on suur huvi siitkaudu liikuda Lääne finantssüsteemi. Muuhulgas on see huvi ka kurjategijatel ja rahapesijatel,” rääkis rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand täna toimunud pressikonverentsil ajakirjanikele.

Tema sõnul on see ennekõike toimunud tänu riskide valele hindamisele nii era- kui avalikus sektoris. „Rahapesu tõkestamine süsteem Eestis ei ole viimased 20 aastat pikka aega toiminud. Selle käigus on toimunud olulised muudatused, oluline transformatsioon – need tehingud, mis 15 aastat tagasi olid väga tavapärased, ei ole seda tänapäeval ega ka mitmeid aastaid tagasi enam muutunud nõuete valguses õiguspärased,” märkis Reimand.

Praktika ei tulnud regulatsioonide muutusele järele

Koos sellega on tema sõnul mõnevõrra muutunud ka arusaam, kuhu maani peab teenuse pakkuja minema oma klientide tundmisel. „Ilmselget suur osa finantssektorist ei käinud nende muudatustega õigel ajal kaasa. Siis kui regulatsioon juba nõudis teistmoodi [käitumist], ei tajunud neid riske, seda, et on vaja muuta seda, kuidas rahapesuriske tõkestatakse,” tunnistas rahapesu andmebüroo juht.

Samas tõi ta välja, et Eesti ei ole selles suhtes erand, vaid seda oli näha ka teistes riikides ja teiste riikide finantsasutuses. "Isegi Euroopa, maailma mastaabis suurpankadel on olnud rahapesu tõkestamise reeglite piisava täitmisega probleeme ja küsimusi," märkis Reimand. Miks see tunnetus ei jõudnud koos maailmas toimuvate muudatustega lääneriikide, suurriikide finantspraktika maailmasse nii kiiresti kohale?

Mingi osal juhtudest kindlasti ei tajutud neid riske, ei osatud neid õigel ajal hinnata, mingite ettevõtete jaoks oli tegemist kasumliku kliendisegmendiga ja mingi osal juhtudest oli oma roll ka sellel, et panka on tajutud lihtsalt tehnilise infrastruktuurina, kus klientidel on võimalik raha liigutamine. „Ka selle vastutuse võtmine ei ole käinud ilma teatud vastuoludeta ja küsimusteta,” tõdes Reimand. Tema sõnul on selge, et teatud juhtudel on olnud tegemist tahtliku tegevusega.

„Riigi poolt, riigiasutuste vaates saame öelda seda, et rahapesuandmebüroo poolt on läbi tegevusajaloo kahtlaste rahavoogude transiit, sealhulgas idasuunalt lähtuv olnud meie tegevusfookuses ja tähelepanu all,” rääkis rahapesu andmebüroo juht. Paraku pole aga valdav osa nendest kriminaalmenetlustest jõudnud süüdimõistvate ostusteni, kuna pole õnnestunud tõendada seda, mis kuritegu on olnud vara algse päritolu taga.

„Kui me räägime sellest, milles seisnes riskide valesti tajumine, siis teema ja fookus riskile on läbi aegade olnud olemas, aga mida rahapesu andmebüroo poolt saab öelda - ei tajutud nende asjade mastaapsust,” tõdes Reimand.

Viimase 20 aasta jooksul on rahapesutõkestamise süsteem väga palju muutunud - alates esimestest nõuetest, kuidas finantssektoris tuleb kliente tuvastada ja teateid esitada kuni erinevate komponentide juurdetulekuni. "Alates sularaha teadetest, terrorismi rahastamise tõkestamisest kuni riskipõhise lähenemise ja tegelike kasusaajateni välja," kirjeldas rahapesu andmebüroo juht.

Rahapesuriskid panganduses on kolme aastaga vähenenud

Hinnates tänast riskiolukorda Eesti panganduses - mis on viimasel aastal-poolteisel olnud iseäranis suure avalikkuse tähelepanu all -, on Reimandi kinnitusel alates 2016. aastast rahapesuriskid järjepidevalt vähenenud.

"Alates 2016. aastast on pankade poolt meile teadete esitamisel põhjuste tippu tõusnud põhjus, et kliendisuhe öeldakse üles seetõttu, et kliendisuhtes on kas rahapesukahtlus või suudeta tema vara päritolu või tehingute päritolu kohta piisavalt infot koguda. Me näeme seda jõulist puhastuse algust ka meile esitatud infost alates 2016. aastast," põhjendas Reimand.

Seda, et riskid on pangandussektoris vähenenud, kinnitavad tema sõnul ka kolleegid pankade rahapesu tõkestamise üksustes. "Samamoodi kinnitavad seda finantsinspektsiooni kolleegid enda järelvalvemenetluste aruannete käigus kogutud andmetes," lausus rahapesu andmebüroo juht.

Küll aga märkis ta, et kuna rahapesu uurimine ja tõendamine on aeganõudvad ülesanded, siis ei saa täna veel jagada mingeid kommentaare ei Danske panga ega ka Äripangaga seotud rahapesuga seotud kriminaalasjade tänase seisu kohta.

Ka näitavad välispartnerite päringud, et juhtumeid on viimastel aastatel vähem. "Kui neid on, siis nende mahud ja suurused on väiksemad,” sõnas Reimand. Küll aga toonitas ta, et nende hinnang põhineb vaid väljavõtetel sellest, mis finantssektoris toimub.

"Nii nagu varasemalt, meil endiselt ei ole võimalik pääseda ligi finantssektoiri koguandmestikule näiteks krediidiasutuste, pankade ja makseasutuste kaupa - millised on nende kliendi segmendid, kliendi profiilid, milliste riikidega, millistest riikidest pärit klientide ülepiirilisi makseid nad teevad, milliseid kliente nad teenindavad," sõnas ta.

Ettevõtete meilikontosid kaapedatakse üha enam

"Endiselt Eestit läbivate, siia mitte jäävate välisriikides toime pandud kuritegude rahapesemine ja kahtlaste tehingute transiit on jätkuvalt meie riskipildis üleval. Nagu öeldud, summad on väiksemad juhtumeid on harvem, selliseid suuri väga ilmsete tunnustega kümnetesse ja sadadesse miljonitesse ja rohkem ulatuvaid tehinguid me viimastel aastatel enam ei näe, aga neid endiselt on," märkis Reimand tänast olukorda kirjeldades.

Kui rääkida nendest juhtumitest, mille puhul on teada eelkuriteod ehk mis on olnud vara algpäritolu taga, ja mis täna rahapesu andmebüroo lauale jõuavad, on nii korruptsiooni, riisumise juhtumeid, aga ka lähinaabrite maksukuritegusid. Mõnel juhul on tegu ka narkokuritegude rahaga.

"Eraldi teema ja valdkond, mis täna tooni annab meie toimetamistesse ja juhtumitesse, mis meie lauale jõuavad, on küberkuritegude, -pettuste ja -kelmuste kaudu liikuvad rahad. Kui nende puhul on võimalik identifitseerida kuriteo toimepanija, siis on nende kaudu Eestisse liikunud raha pangakontodel blokeerida ja võimalusel ka ära konfiskeerida.

"Eelmise aasta jooksul oli ka üle 30 juhtumit e-kirja pettustega, kus siis reaalselt tegutsevate ettevõtete vahel e-kirja suhtlus võetakse üle ja reaalse tehingu, reaalse kauba, reaalse teenuse eest osutatav arve võetakse vahelt ära ja muudetakse arvel pangakonto numbrit, pannakse kurjategijate kontrolli all olev pangakonto number," kirjeldas Reimand üht sagedast juhtumit.

Kokku liikus selliseid juhtumeid välisriikidest Eestisse mullu üle 5 miljoni väärtuses. "Ligikaudu kahe miljoni väärtuses suutsime koos pankadega selliseid varasid ka kinni pidada," sõnas rahapesu andmebüroo juht.

Viimase riskina toob Reimand välja krüptovaluuta teenuse pakkujaid, kelle arv on viimasel ajal plahvatuslikult tõusnud mõnekümnelt teenusepakkujalt 900-le. Peamised riskid sellega seoses pettuserisk. Nendega kaasneb investeerimispettuste, aga ka rahapesu- ja terrorismi rahastamise risk. Täna siiski väga suurt mahtu nendel krüptoraha tehingutel veel ei ole.

Venemaal ja Ukrainas uuritakse vanade asjade kohta

2018. aastal sai rahapesu andmebüroo 5614 teadet, mis on samas suurusjärgus paari viimase aasta teadete arvuga. Enam kui kolmveerand teadetest olid 2018. aastal kahtlusepõhised ning veidi vähem kui kolmandik summapõhised.

Viimaseil aastail on kahtlusepõhiste teadete osakaal kõigist teadetest aasta-aastalt suurenenud: 2016. aastal oli see 65%, 2017. aastal 70% ning 2018. aastal 77%. Kahtlusepõhiste teadete hulgas domineerisid rahapesukahtlusega teated (95% kahtlusepõhistest teadetest), terrorismi rahastamise ja rahvusvahelise sanktsiooniseaduse subjekti kahtlusega teadete osakaal oli marginaalne (4% ja vähem kui 0,5%).

Nagu varasemail aastail, sai rahapesu andmebüroo ka 2018. aastal kõige enam teateid finantseerimisasutustelt ja krediidiasutustelt. Viimase kolme aasta võrdluses on krediidiasutuste ning teise riigi asutuste saadetud teadete arv ja osakaal kasvanud ning finantseerimisasutuste saadetud teadete arv ja osakaal vähenenud.

Enim välispäringuid saabus büroole Lätist (55), Venemaalt (31), Leedust (31) ja Soomest (30); endiselt saime üsna sageli päringuid Valgevenest (16), Ukrainast (15) ja Moldovast (11). Võrreldes eelmiste aastatega kasvas märgatavalt Saksamaalt, Tšehhist ja Maltalt saabunud päringute ning omaalgatuslike infoedastuste arv. Eestist saadeti välispäringuid enim Lätti (18), Leetu (12), Saksamaale, Suurbritanniasse ja Tšehhi (kõigisse 10).

Osa Venemaalt ja Moldovast ning enamik Valgevenest ja Ukrainast saadetud päringutest tehakse selle kümnendi esimesel poolel toime pandud kuritegude uurimiste osana (peamiselt maksukuriteod, omastamine riigiettevõtetest, muu korruptsioon, organiseeritud rahapesu).

Paljud neist juhtumitest paigutuvad selgelt lähimineviku suurtesse rahapesuskeemidesse, kus arvatav kuritegelikku päritolu raha läbis Eestit transiidiriigina rahapesu nn kihistamise faasis ning kurjategijad, kellel oli Eestiga väga nõrk side, peitusid Suurbritannias ja madala maksumääraga riikides registreeritud riiulifirmade taha.