Konkurentsiamet andis oma hinnangu 5G konkursile. Levikom võidurõõmutseb, Elisa hoiatab alternatiivsete lahenduste kalli hinna eest
Konkurentsiamet leiab oma analüüsis, et 5G sagedusala ei tule tingimata jagada kolmeks ega neljaks, vaid näeb võimalust panna sagedusload oksjonile väiksemate plokkidena. „Nii on 5 või 10 MHz kaupa sageduslube välja antud teistes Euroopa Liidu riikides,” märkis amet, kes usub, et selline lahendus elavdab konkurentsi mitte ainult kolme suure mobiilsideoperaatori vahel, vaid annab võimaluse uudse ärimudeliga tegijatele Eestis 5G võrgu arendamiseks.
Ka ütles konkurentsiamet oma analüüsis, et pakutavate sideteenuste areng sõltub valikust, kuidas rajatakse 5G võrgud. „Üks valik, mida suure tõenäosusega eelistavad üleriigiliste mobiilsidevõrkude omanikud, on rajada 5G võrk senise võrgu toel ja selle täienduseks. Teine ja sellest erinev arengusuund on rajada uus võrk 5G teenuste pakkumiseks eraldiseisvalt, arvestades uue standardiga kaasnevaid valikuvõimalusi,” sõnas amet.
Kuigi Euroopa Komisjoni suuniste järgi tuleks sagedusala jagada piisavalt suurteks plokkideks eelistatavalt laiusega 80-100 MHz, siis konkurentsiameti hinnangul ei takista sagedusala tõhusat kasutamist see, kui konkursile pandavad plokid on oluliselt väiksemad sagedusala osast, mille iga sideettevõtja lõpuks omandab.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots märkis, et riik peaks olema turu usaldamises järjekindel. „Iga ettevõtja teab ise kõige paremini oma plaane ja vajadusi ning oskab sellest lähtuvalt hinnata sageduslubade ostmisega kaasnevaid riske. Selle, kas üks ettevõtja ostab konkursilt ühe, neli või kaksteist 10 MHz luba, peaks määrama nõudluse ja pakkumise tasakaal,“ sõnas ta.
Levikom võidurõõmutseb
Eesti sidevaldkonna ettevõte Levikom, kelle taotluse alusel konkurentsiamet üldse asus 5G sageduslubade konkursi tingimustele hinnangut andma, võttis analüüsi vastu suure võidurõõmuga, teatades meediale, et „konkurentsiamet tegi riigi 5G litsentside konkursi korralduse maatasa”.
Sageduslubade konkurssi tugevalt kritiseerinud Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm on pikalt rääkinud, et konkursile tuleks panna vähemalt neli luba, aga innovatsiooni toetaks võiks kaaluda isegi enamate lubade väljaandmine.
“Konkurentsiameti otsus toetab innovatsiooni ja konkurentsi 5G teenuste arendamises. 10 MHz kaupa 5G sageduslubade konkursile panemine võimaldab 5G teenuseid arendada kõikidel soovijatel,” märkis Põldsamm.
Tema sõnul võivad privaatvõrkude rajamiseks vajada kohalikku 5G sagedusluba ka tööstus-, transpordi- ja meditsiinisektori ettevõtted ja asutused, kuna ei saa kasutada sideoperaatori avaliku võrgu teenuseid ülikõrge sidekindluse vajaduse tõttu.
Kahe teise Eesti suurima mobiilioperaatori kõrval sageduslubade algsel konkursil osalenud Elisa Eesti on seisukohal, et konkurentsiameti esitatud seisukohtadega saab vaid nõustuda, sest erinevate variantide kaalumine on ainuõige viis Eesti tarbijate huvides parima sagedusjaotuse leidmiseks.
Ka juhtis Elisa Eesti juht Sami Seppänen tähelepanu sellele, et konkurentsiamet ütleb oma analüüsis siiski, et kehtiva määrusega kehtestatud jaotus, kus oksjonile pannakse kolm 130 MHz sagedusluba, on õige, ehkki mitte tingimata ainuõige.
Samas tõi Seppänen välja ka konkurentsiameti enda identifitseeritud alternatiivsete jaotuste olulise ohu, kus kallim loa maksumus kandub üle sideteenuste hinda. „Kuna praegune turukonkurents võimaldab eestlastel kasutada Euroopa Liidu üht soodsaimat andmesideteenust, käiks taoline areng Eesti tarbijate huvidele valusalt vastu,” nentis ta.
Ka märkis Seppänen, et konkurentsiametilt seisukoha võtmist initsieerinud Levikomi avaldust silmas pidades ei ole vähetähtis ka asjaolu, et konkurentsiamet ei tuvastanud ühtegi majandusministeeriumi poolset konkurentsitingimuste või muud rikkumist ega konkurentsiprobleemi, samuti ei antud konkreetset käitumisjuhist.
Küll aga juhtis amet tähelepanu sellele, et mitte kõik pakkujad ei pruugi omandatavat luba kasutama hakata, vaid omandada selle üldse edasimüümise eesmärgil. „Olukord, kus spekuleerija tõttu jääksid kaotajaks Eesti inimeste huvid, oleks nigel,” nentis Seppänen, viidates Levikomi enda viimase aja rahalistele raskustele.
MKM jääb oma algsele jaotusele kindlaks
Elisa Eesti juht märkis, et ajal, mil Eesti seisab oksjoni tulemuste vaidlustamise tõttu paigal, on meie naaberriikides esimesed 5G võrgud juba avatud ja järjest tuleb uudiseid uute linnade kohta.
Soome, kes jagas sarnaselt Eesti algsele oksjonile neid lube 3x130 MHz jaotuses, on tänaseks jõudnud selleni, et mitmes linnas on 5G võrgud kasutusel, esimesed telefonid on müüdud ja kliendid tarbivad sel põhinevaid teenuseid. Seppäneni sõnul on just see lubade maht kõige mõistlikum, sest siis ei kõhkle operaator ka investeeringu tegemisel.
Enne oma seisukoha avaldamist saatis konkurentsiamet oma analüüsi kavandi arvamuse andmiseks nii Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liidule, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kui ka Levikomile. Ameti sõnul ei nähtunud antud tagasisidest olulisi takistusi kõnealune sagedusala oksjonile panemiseks Eestis väikeste plokkide kaupa.
Elisa kõrval ei nõustu selle seisukohaga ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Näiteks ütles asekantsler Siim Sikkut kommentaaris ERR-ile, et sagedusala väikesteks plokkideks jagamise puhul on suurim oht selles, et niigi piiratud sagedusressurss killustub liigselt. "Terviklike riigiüleste teenuste arenduseks ei piisa näiteks ainult üksikutest vahemikest, kuigi nendega saab mõne lokaalse ala teenindatud," märkis ta.
Samas soovitas konkurentsiamet ministeeriumil kaaluda väikeste plokkide kaupa sageduslubade oksjonile panekut ka eelseisva 700 MHz sagedusala jagamise ettevalmistamisel.
