Ekspert annab nõu: kuidas kaitsta end krediitkaardi pettuste ja kaardiandmete varastamise eest?

Kaardiandmete lekkimiseks on viise erinevaid, välismaal proovitakse kaarti kopeerida kaardiga maksmisel, teised variandid levivad veebikeskkondades, rääkis Swedbanki krediitkaartide osakonna juht.

Kolmapäeval kirjutas Delfi juhtumist, kus mees avastas, et tema kaardiga on üritatud osta kahel korral Singapuri riidekauplusest suure summa eest kaupa. Õnneks avastas ta summa enda kontoväljavõttelt piisavalt kiiresti ja sai mõlemal korral tehingu tühistatud. Tähelepanuväärne on aga, et näiteks internetimaksete sulgemisest ei pruugi piisata ja ainsaks lahenduseks edasiste lekete puhul on kaadri täielik sulgemine.

Swedbanki krediitkaartide osakonna juhi Kai Voore sõnul on kaardipettuste skeem väga erinevaid. "Kaardiandmeid võidakse kopeerida erinevate seadmete abil, seega eriti välismaal viibides tasub jälgida ega ei ole makseterminali või pangaautomaadi külge paigaldatud kahtlaseid seadmeid," rääkis ta.

"Kaardiandmeid võidakse õngitseda ka kaardiomanikult endalt, nt telefoni teel (Vishing), emaili teel (Phishing), sms-i teel (Smishing) või libasaitide kaudu, kus võltsitud veebisaitidele meelitatakse ostu sooritama, kaardiandmeid sisestama super soodsate pakkumistega (nt pakutakse bränditooted või kallist tehnikat ülisoodsate hindadega)," tõi Voore näiteid.

Ebaausate kaupmeeste veebilehtedele jõutakse Voore sõnul sageli sotsiaalmeedia kaudu. "Inimene loeb sõprade postitusi ja talle jääb silma suurepärane pakkumine, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Pakkumisele vajutades avastab ta, et tegemist on ka viimase tootega ja emotsionaalne ost ongi sooritatud," kirjeldas ta.

"Samuti tuleb ette ka digirünnakuid kaardimakseid vahendavate osapoolte süsteemidesse või inimese nutiseadmesse või arvutisse n-ö sissehäkkimisi, näiteks pahavara sokutamine," rääkis Voore.

Kaardi kasutamisel tasub Voore sõnul järgida elementaarseid turvareegleid ning sisestada oma kaardiandmeid vaid usaldusväärsete teenusepakkujate keskkondadesse (veebilehed, veebipoed, äpid jne).

Siin on mõned soovitused, kuidas oma kaarti kaitsta:

• Ära sisesta oma kaardi andmeid tundmatule lehele kaupmehe/teenusepakkuja tausta kontrollimata. Selleks tasub näiteks googeldada poe nime, küsida oma tutvusringkonnast, kas keegi on sellelt veebilehelt midagi ostnud või lugeda foorumitest ostjate tagasisidet. Iga usaldusväärse e-poe lehel peab olema põhjalik info kaupmehe kohta. Veebilehel peab kindlasti olema kirjas ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu saab probleemide puhul pöörduda. Eelista turvaliste internetiostude programmiga liitunud kaupmehi. Turvaliste internetiostude lahendused tagavad e-poodides ostmisel topeltkaitse. Programmiga liitunud kaupmeeste lehtedel leiad MasterCard, SecureCode ja Verified by Visa logod.
• Kaupluses või teenindusasutuses kaardiga makstes ole alati juures, kui kaarditehingut tehakse. Ära luba teenindajal viia oma kaarti tagaruumi.
• Ära jaga paroole kolmandate isikutega ega hoia kaarte ning paroole kunagi koos. Kui on kahtlus, et need on sattunud kolmandate isikute valdusesse, informeeri sellest koheselt väljastajat ja muuda salasõna.