Töötavate inimeste huvi kasvas töötukassa kaudu koolitustel osalemise vastu
Kahe aasta jooksul on koolitusi alustatud enam kui 4 500 korral, suurem osa koolitusele läinutest olid pärit Ida-Virumaalt ja Harjumaalt (vastavalt 56% ja 23%). Valdav enamus olid naised (84%). Vanuseliselt oli koolitust alustanutest enim 25-49 aastaseid (59%), üle 50-aastaseid oli 38%. Koolitustest suurima osa moodustasid eesti keele koolitused (68%). Järgnesid ametialased koolitused, millest populaarsemad erialad olid sotsiaaltöö valdkonnast (hooldustöötajad, tugiisikud) ning metsanduse ja puidutööstuse valdkonnast (veoautojuhtide, harvesteri juhi koolitused).
Tasemeõppetoetuse abil on õpinguid alustatud kahe aasta jooksul ligi 1 200 korral, kellest veidi üle poole (53%) otsisid samal ajal töötukassa kaudu uut tööd ja veidi alla poole (47%) asusid õppima töötamise kõrvalt. Suurem osa õppima asunutest olid Ida-Virumaalt (35%), järgnesid Harjumaa (17%) ja Tartumaa (11%) inimesed. Valdav enamus alustas õppetööd kutsekoolides (82%), 13% asus omandama rakenduskõrgharidust ning 5% bakalaureusekraadi. Populaarsemad on hooldustöötaja, IT-valdkonna, elektriku ning õe õppekavadel õppima asumine. Õppimisvõimaluste kaalumisel ning sobiva eriala valikul toetasid õppima asujaid töötukassa karjäärinõustajad.
Tööandja koolitustoetusega on alustatud kahe aasta jooksul koolitusi enam kui 1 400 korral. Enim on koolitustoetust kasutatud töötajate eesti keele oskuse arendamiseks. Muutuste olukorras on kahe aasta jooksul koolitustoetust kasutatud 346 korral ning töötajate värbamiseks 74 korral. Näiteks on toetust kasutanud ettevõte, kes võttis kasutusele robotliini ja õpetas töötajaid seda kasutama.
Teises kvartalis oli töötuna registreeritud keskmiselt 30 754 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,7%. Võrreldes esimese kvartaliga registreeritud töötute arv vähenes, kuid võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga on registreeritud töötute arv suurenenud 1% võrra.
Vähenenud töövõimega töötuid oli teises kvartalis keskmiselt 9 788 ehk ligi kolmandik registreeritud töötutest. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv on püsinud võrreldes aastataguse ajaga samal tasemel, seega töötute arvu suurenemine on põhjustatud nende töötute arvu kasvust, kelle töövõime ei ole vähenenud.
Registreeritud töötuse määr oli teises kvartalis kõrgeim Ida-Virumaal (8,8%) ning madalaim Hiiumaal (2,8%). Uusi töötuid registreeriti teise kvartali jooksul 15 160. Töötukassa abiga asus teises kvartalis tööle või alustas ettevõtlusega 12 681 inimest (sealhulgas ligi 3 000 vähenenud töövõimega inimest).
Teises kvartalis oli töötukassal iga päev vahendada keskmiselt üle 5 400 töökoha. Nende arv vähenes 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes 10%, sealjuures Eestis asuvate töökohtade arv 8% võrra. Kõige enam töökohti oli töötukassal teises kvartalis pakkuda teenindus- ja müügitöötajatele ning lihttöölistele.
