“Antud küsimuse puhul on aga oluline mõista, et üksnes avalik huvi teabe avalikustamiseks ei ole piisav,” kirjutas siseminister.

Riigisaladuse salastatus võib kustutada enne salastamistähtaja möödumist üksnes ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud isikute julgeolekut.

Kui teabes nimetatud ja teabe kogumisel osalenud isikute julgeolekut puudutavat ohtu saab objektiivselt hinnata teabe valdaja ehk Kaitsepolitseiamet, siis on ilmselge, et teabe avalikustamine mõjutab üheselt ka teabe kogumisel osalenud isikute õiguspärast huvi enda isikut mitte avalikustada.

Siseministeerium püüab vältida õigus- ja kohtuvaidlusi (isikuandmete kaitse) ning võimalike riigi vastu esitatavate kahjunõuete esitamist ja nende võimalikku eskaleerumist paludes õiguskomisjoni seisukohta, missugused on need õiguslikud võimalused, mis välistavad eelnimetatud kohtuvaidluste tekke ning missugune on õiguskomisjoni hinnangul see õiguslik argumentatsioon, millele tuginedes saab asuda seisukohale, et teabes nimetatud ja teabe kogumisel osalenud isikute avalikustamise avalik huvi kaalub üles nendes nimetatud isikute ja nende poolt antud ütluste sh allikate õiguspärast huvi enda isikut mitte avalikustada, kirjutas siseminister.