Briti keskpank valis järgmisele 50-naelase „näoks” matemaatiku ja arvutiteaduste pioneeri Alan Turingu, kellest said teise maailma sõja üks mõjukamaid koodimurdjaid, kirjutab New York Times.

Otsus panna ta suurimale Briti rahatähele on tunnustus Turingu saavutustele, mis tema eluajal olid varjutatud rangetest seadustest seksuaalvähemuste suhtes. Tema töö tegelik väärtus avastati alles aastakümned hiljem.

„Alan Turing oli silmapaistev matemaatik, kelle töö on mõjutanud tohutult meie tänast elu,” märkis briti keskpanga president Mark Carney. „Nii arvutiteaduste ja tehisintellektile alusepanijana kui ka sõjakangelasena, on Alan Turingu tööl olnud kaugeleulatuv ja teedrajav mõju,” lisas ta. Carney rõhutas, et Turing on hiiglane, kelle õlgadel täna paljud seisavad.

Turing valiti välja 227 299 nominendi hulgast, kelle seas olid nii Charles Babbage, Stephen Hawking, Ada Lovelace kui ka Margaret Thatcher, kes töötas enne peaministriks saamist keemikuna. Uus rahatäht jõuab ringlusse 2021. aasta lõpus. Tänasel 50-naelasel on aurumasina arendamisse oluliselt panustanud James Watt ja teda toetanud tööstur Matthew Boulton.

Alan Turing suri 1954. aastal, kaks aastat pärast seda, kui toonaste viktoriaanlike seaduste tõttu oli ta homoseksuaalsuses süüdi mõistetud. Selle tulemusel sunniti ta läbi tegema keemilise kastreerimise. Briti valitsus vabandas oma käitumise pärast 2009. aastal ja kuninganna Elizabeth II andis talle 2013. aastal kuninglikult armu.