Tööandjate juht on Mart Helme välistööjõu plaani osas skeptiline: palju bürokraatiat nõudev regulatsioon muudetakse veelgi kohmakamaks
Siseministeerium andis täna teada, et on töötanud välja seaduseelnõu, mille plaan on hakata karmistama lühiajaliselt töötavate välismaalaste palkamist Eestis. Tööandjate juhi Arto Aasa sõnul on nemad eelnõu osas skeptilised, kuna sel puudub nii sügavam mõjude hinnang kui ka väljatöötamiskavatsus. Ka seab see täiendava surve juba niigi keerulises olukorras tööjõuturule.
Tööandjate keskliidu juht Arto Aas märkis, et kuigi nemadki peavad ausat ja läbipaistvat tööjõuturgu väga oluliseks – liit ei toeta maksupettusi ega illegaalset tööjõudu, mis solgivad konkurentsi –, pole välistööjõuga skeemitamine Eestis väga levinud ega ka siinse tööturu suurim probleem. PPA andmetel töötab Eestis ligi 20000 välismaalast, seadusrikkumisi on tänavu avastatud ainult 71 korral. „Seega ei saa rääkida väga massilisest probleemist või anarhiast tööjõuturul,” lausus Aas.
Ka märkis ta, et siseministeeriumi esitatud eelnõu vajab sügavamat mõjude hinnangut – et saaks üldse öelda, mida Eesti ettevõtjad ja majandusruum sellest üldse võidavad. Ka puuduvad eelnõul nii väljatöötamiskavatsus ning erinevatelt osapooltelt tahetakse väga kiiresti tagasisidet. „Praegu oleme kergelt skeptilised, sest pole selge, kas ühe piiratud probleemi (nn Poola renditöö) lahendamise käigus kannatavad ka kõik teised tööandjad,” lausus tööandjate juht.
Tema sõnul jääb esmapilgul pigem mulje, et selle seadusemuudatusega tööandjate halduskoormus ja vastutus hoopis suureneb, samas kui välisspetsialistide siia toomine on niigi väga bürokraatlik ja kohmakas. „Eelnõu kohaselt pikenevad ka riigipoolsed menetluse tähtajad ja suurenevad PPA õigused,” rääkis Aas. Tööandjad ootavad aga pigem, et valitsus pakuks lahendusi, kuidas tööjõukriisi leevendada ja mõttetut bürokraatiat nii riigi, tööandjate kui töötajate jaoks vähendada.
„Eestis on väga tugev töökate puudus, mis pärsib meie majanduse arengut. Spetsialistide põud pidurdab kasvu nii ehituses, tööstuses, IT sektoris kui põllumajanduses. Sageli on välistööjõu palkamine ainus võimalus ettevõtluse jätkamiseks,” kirjeldas Aas. Ka pikas perspektiivis nõuab Eesti demograafiline olukord täiendavate töökäte lisandumist. Samasugune vajadus spetsialistide ja talentide järele on kogu Euroopas.
„Seega peab Eesti käituma targalt, et püsida rahvusvahelises konkurentsis ja olla naabritest atraktiivsem töötamise sihtkoht. Ebamõistlikud regulatsioonid ja ebatolerantne suhtumine teiste riikide töötajatesse pärsib meie ettevõtluse arengut ja vähendab riigi maksutulusid,” märkis tööandjate juht.
Ka rõhutas ta, et kindlasti tasub riigijuhtidel järele mõelda, miks üldse kasutatakse hämaraid skeeme. „Küllap on põhjuseks ebamõistlikud regulatsioonid ja tööjõupuudusele mittevastav kvoodimajandus,” lausus Aas.
Siseminister Mart Helme (EKRE) põhjendab ministeeriumi kava sellega, et see aitab vähendada ebaseaduslikult Eestis töötavate välismaalaste hulka, ebaõiglust ja anarhiat siinsel tööjõuturul.
Selle järgi peavad peavad välistööjõudu kasutavad ettevõtted vormistama välismaalase töötamise vastavalt seadusele – ehk näiteks ehitusettevõtted ei saa enam end välja vabandada argumendiga, et nende tööplatsil olevate ebaseaduslike või madalat palka saavate tööliste eest vastutab mingi Poola firma.
