Autorent mobiilirakendusega ilma kontorisse minemata: kiirelt kasvav tulevikuäri
Tänasel päeval tunduks igaühele meist armetu väljavaatena, kui netiotsing annaks tulemuseks 3-5 rendiautot. Tahame tunda, et meil on võimalus valida, otsustada ja siis soovi korral ka ümber mõelda. Samal ajal oleks hea, kui eespool kuvatakse sõidukeid, mis klapivad kokku meie varasemate eelistustega. Lihtsus, mis väljendub kliendi jaoks paaris hiireklõpsus, tähendab kümnete inimeste ööpäevaringset tööd.
Suurim online autorendi vahenduse platvorm maailmas on Rentalcars.com, mille kaudu on võimalik leida rendiettevõtteid 160 riigist ja 40 erinevas keeles. See ja mitmed teised sama valdkonna keskkonnad on üles ehitatud Eesti ettevõtte Car Rental Gateway (CRG) tehnoloogiale, mis kogub reaalajas autorendi pakkujate info ning kuvab lõpptarbijale.
Reaalajas info liikumine käib määratus mahus. Car Rental Gateway töötleb ööpäevas kuni 100 miljonit päringut, mis on üle 60 korra rohkem kui kogu Eesti riiki teenindava andmevahetuskanali X-tee maht. Selline hulk näitab meile nii kasutajate muutuvaid soove kui ka uusi tärkavaid ärisid.
Kasvab kiiremini kui lennureisid
Autorent on väga suur äri ja kasvab turuanalüüside järgi globaalselt lähiaastatel (2022-2024) kiiremini kui lennureiside valdkond. Autorentimine muutub järjest enam nädalavahetuste väljasõitudeks ja puhkuse ajaks elu tavapäraseks osaks ning igapäevaselt kasutatakse ühistransporti sh taksot. Ratsionaalne mõtteviis võidab, kui anname enesele aru, et liiklustiheduse ja ruumipuuduse tulemusel maksab parkimise kuupilet Tallinna vanalinnas 300 ja südalinnas 250 eurot. Veelgi kallim üks tund vanalinnas võtab rahakotist 48 eurot ning parkimiskoht hoovis või majaaluses parklas maksab keskmise auto hinna. Ummikud tekitavad kaks korda päevas närvikulu, mida on rahas raske mõõta. Suure linna elanikul on auto ostmise mõttekus seega küsitav. On mõneti kummaline mõelda, et inimesed on valmis kandma koormisi seisva auto eest, millega linnast välja liikumist on alla 10 000 km aastas. Elamine maal või muud asjaolud käivitavad mõistagi teistsuguse loogika.
Tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad paljude mobiilsusteenuste puhul kliendi jaoks mugavat ning kiiret kasutajakogemust, ei ole mõneti kummalisel kombel autorendis veel laialt levinud. Jätkuvalt veedavad inimesed tunde pikkades järjekordades lennu- ja raudteejaamades. Reisisituatsiooni olukorda ning teadmatust ära kasutades müüakse kliendile sageli maha ebavajalikke kindlustusi ja garantiisid ning tagatipuks ei pruugi üleantav sõiduk vastata ootustele. Üheks kindlaks mõjuteguriks on siin USA turg, kust autode rentimine teenusena on alguse saanud ning pika aja jooksul arenenud korporatiivsed ärimudelid on visad muutuma. Tehnoloogiaettevõtete võimalus on neid mustreid samm-sammult muuta ning luua lõppkasutajale väärtust, samas ettevõtjate huve kahjustamata.
Kaasaegne eluviis soosib jagamist
Tänapäeva heaolu märksõnadeks on ühendus ja liikumine. Reaalajas ühendused võimaldavad nii töökohustusi täita kui isiklikku elu korraldada praktiliselt igas paigas üle ilma. Vaheldusrikas elu mitmes linnas ja riigis samaaegselt on muutnud mõisted nagu hargmaisus ja pendelränne eluviisi kirjeldamisel tavapärasteks. Igas paigas elukohta ja sõiduvahendit omada on ülejõukäiv ja pole ka mõistlik, mistõttu teeb sajaharuline jagamismajandus võidukäiku.
Jagamine on aga võimalik siis, kui jagamissoov jõuab sobivate huvilisteni. Mõni inimene soovib väikest ja säästlikku autot, teine suurt ja silmapaistvat, kolmas sõidukit koos juhiga. Siinkohal ulatab tehnoloogia abikäe, sest ilma vahendusplatvormideta poleks võimalik tagada igas ajahetkes kiiret ja mitmekesist valikut.
Maailmas on proovitud sõidukite jagamist inimeselt inimesele, aga seni pigem edutult, sest arusaamad enda järel koristamisest ja puhtusest on laia tähendusväljaga. Autorendis hoiab taset omaniku kontroll.
Järjekorrad meile ei meeldi, sest sünnis ooteaeg ei kesta üle mõne sekundi. Autorendis on aga siiani tavaks kliendi toomine teeninduslauda, sel moel tuvastatkse isik ning täidetakse dokumentatsioon auto üleandmiseks, sh nii juhtimisõiguse kui krediitkaardi kohta. Kuid siin on üks konks veel. Keskmiselt müüakse teeninduslauas kliendile lisaks ⅓ autorendi maksumuse ulatuses lisateenuseid ja -tooteid. See on tihtilugu kulu, mida inimene kandma ei peaks.
Paljudes e-kauplejates ärevust tekitav Euroopa Liidu direktiiv PSD 2 (Payment Services Directive), mis hakkab täies ulatuses kehtima 14. septembril 2019, loob soodsa pinnase autorendi põhimõtteliseks muutumiseks. Direktiivi eesmärgiks on tõkestada identiteedi ja rahaülekannetega seotud pettuste korraldamist. Lihtsustatult öeldes peavad tarbijad ostu sooritades täitma lisavälju ning tegema läbi isikutuvastuse. Iga lisasamm, mis jääb ostu kavatsuse ja lõpliku vormistamise vahele, kahandab selle tõenäosust. Seepärast ongi e-kauplejad ärevad. Eestis on digitaalne isikutuvastus hästi rakendunud juba praegu. Rahvusvahelisel turul tegelevad isikutuvastusteenuste arendamisega kümned iduettevõtted. Ettevõtja jaoks on väljakutse, kuidas kasutada kohustuslikke turvanõuete komponente selleks, et teenusest ebavajalik välja jätta ning kliendi tarbetut ajakulu vähendada.
Teeninduslauad ja iseteeninduskioskid, mis on kulukad ning sageli ka kehva kasutajakogemuse kohaks, võivad kaduda minevikku. Pank viib isikutuvastuse läbi maksmise käigus ning tehnoloogiliste lahenduste kombineerimisega luuakse soodus pinnas kogu autorendiäri mobiilsemaks muutumisele. Võimsa tõuke annavad ka vahendusplatvormide pakkumiste ning sõiduki võtmevaba üleandmise ühildamine, sarnaselt elektriliste tõukeratastega Tallinnas ja Pariisis. Klient võtab vastu ja tagastab mobiilirakenduse abil auto ning samuti käivitab, avab ja sulgeb uksi kasutamise vältel. Autos paiknev kontrollseade registreerib kasutusaja kokkulepitud täpsusega. Kasutajate kasvav hulk muudab teenuse rendipunktidest ja miks mitte ka riigipiiridest sõltumatuks ringluseks, omamoodi ökosüsteemiks. Sarnaseid võimalusi pakutakse järjest enam majutusasutustes, kus võtme saab kätte turvakoodiga või ukse avada koodiga ning samuti saab külastaja lahkudes ukse lukustada koodiga või jätta selleks ettenähtud lukustatud hoiukohta.
Lähiaastatel teeb autorent suurlinnades läbi märkimisväärse kasvu. Tehnoloogia muudab teenuse odavamaks, kasutaja vabaneb liisingust ja parkimiskoha murest ning loodus võidab jagamisest.
