Halb juht on tervisele sama kahjulik kui passiivne suitsetamine

Halvast juhist on saanud üks naljakas tegelane tänapäeva filmides ja teleseriaalides. Töötamine halva juhi alluvuses on aga naljast kaugel, kirjutab Tööheaolu.

Harvardi ja Stanfordi ülikoolide teadlased viisid läbi enam kui 200 teadusliku uuringu metaanalüüsi, et paremini mõista tööstressi mõjusid. Näiteks muretsemine töökoha kaotuse pärast tõstab terviseprobleemide tõenäosust 50%. Kui aga töö nõuab pidevat pingutamist, on 35% suurem tõenäosus psüühiliste haiguste tekkeks.

Ebakindlus tööl ja pidevad nõudmised iseloomustavad aga täpselt õhkkonda, mida loovad halvad juhid ning selle negatiivne mõju tervisele on sama halb, kui on uuringute tulemustena ka passiivsel suitsetamisel.

Halvad juhid ei ole tegelikult haruldased. 75% USA töötajatest peab oma juhti kõige halvemaks ning stressitekitavamaks teguriks oma töö juures, 60% valiksid palgatõusu asemel endale uue juhi. (Eestis analoogsed uuringud puuduvad, aga statistikaameti 2015 aasta tööelu uuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.)

On selge, et halbadel juhtidel on hävitav mõju töötajate tervisele ja tootlikkusele, aga uuringute kohaselt enamus neist töökohta ei vaheta.

Selle kohta, miks inimesed jätkavad töötamist halbade juhtide alluvuses on mitmeid teooriaid alates Stockholmi sündroomist lõpetades lojaalsusega ettevõttele. Vahel on see ka lihtsalt "mugava diivani" sündroom, kus pingutus uue töökoha leidmiseks tundub üle jõu käiv.

Mida kauem aga halva juhi alluvuses töötada, seda raskem on ennast lahkuma veenda ning seda suurem on kahju vaimsele ja füüsilisele tervisele ning perekonnale. Seetõttu on oluline ära tunda halb juht enne, kui oled energiast tühi ning võimetu olukorda muutma.
Järgnevalt mõned kriitilised omadused, mille suhtes ettevaatlik olla:
Halvustamine. Aeg-ajalt on vajalik juhtidel anda tagasisidet, mida töötajal ei ole kerge omaks võtta. Aga mõned juhid naudivad kritiseerimist ja nö koha kätte näitamist ning reeglina eriti siis, kui neil on publikut. Kui sul on selline juht, siis tuleks kiiresti otsida uus töökoht.

Raevuhood. Nagu kõikidel inimestel, on ka juhtidel halvemaid päevi. Pinged võivad viia kannatuse katkemiseni, aga seda ei tohiks juhtuda pidevalt. Kui juhil "katus sõidab" iga kord, kui asjad ei lähe tema tahtmist mööda, siis sellel võivad olla halvad tagajärjed. Negatiivne õhkkond muudab inimesed araks ja ettevaatlikuks. Inimesed ei ole otsekohesed ning ei jaga enam oma loovaid ideid. Kui kuuled maja peal juhi karjumist ning mõtled "hakkab jälle pihta", on aeg edasi liikuda.

Ebarealistlikud ootused. Mõned juhid näevad oma töötajaid nii nagu lapsed oma õpetajaid - neil ei ole mingeid muid rolle peale töö. Perekohustused, hobid ega muu ei kuulu nende maailmapilti. Nad nõuavad oma töötajatelt palju tööd, mis aga oluliselt ei aita saavutada eesmärke. Kui tunned, et õigel ajal töölt lahkumine valmistab sinu juhile pettumuse, siis töötad ebaterves õhkkonnas.

Suutmatus juhtida oma eeskujuga. Kui miski ärritab peaaegu iga töötajat, siis on see olukord, kus juht ei käitu oma sõnade järgi. On väga raske olla inspireeritud ja võtta oma tööd tõsiselt, kui inimene, kes kehtestab standardid, ei täida neid ka ise.

Halb juht ei ole lihtsalt häiriv, vaid võib kahjustada töötaja vaimset ja füüsilist tervist. Sellise juhi alluvuses pole vaja ennast veenda välja kannatama, vaid objektiivselt olukorda analüüsida ning seista oma heaolu eest, vajadusel ka töökohast lahkuda.