Eesti elanikud jäävad pensioniteemal aina rumalamaks
Kui 2016. aastal ei teadnud 28% uuringus osalenutest, millise strateegiaga II samba pensionifondis nad oma pensioni koguvad, siis tänavu ei osanud sellele küsimusele vastata juba 41%, selgus SEB pensionivalmiduse uuringust.
Eesti elanike üldine pensionialane teadlikkus on võrreldes eelmiste aastatega langustrendis, selgub SEB Pensionivalmiduse uuringust, mida on läbi viidud viiendat aastat järjest. Vaid 11% Eesti elanikest on uurinud, kui suurt pensioni nad tulevikus saama hakkavad. Vanusegrupi 40-50 huvi oma pensionipõlves saadava sissetuleku vastu on võrreldes teiste vanusegruppidega erakordselt madal. Uuring näitas, et ligi 80% Eesti elanikest ei ole kursis, kui suur osa maksudest läheb nende tulevikku kindlustavatesse sammastesse.
Triin Messimas, SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige: „Tänavuse pensionivalmiduse uuringu tulemustest oleks oodanud, et eestlaste pensionialane teadlikkus on aastaga pigem tõusnud, kuna viimasel ajal on Eesti pensionisüsteemist ja selle reformimiskavadest meedias palju räägitud. Selleks, et loodava süsteemi uusi võimalusi arukalt kasutades oma tulevikku kindlustada, on vaja esmalt head finantskirjaoskust, ülevaadet oma praegustest säästudest ning arusaama, kui suurt pensioni tulevikus soovitakse saada.“
„Üheks põhjuseks, miks inimesed pensionifondi tootlikkuses pettuvad, on isikliku kogumiseesmärgiga mitte sobiva pensionifondi valik. Näeme ka oma klientide käitumisest, et kuigi pensionini on aega rohkem kui 30 aastat, siis eelistatakse oma vara hoida pigem konservatiivsemates fondides, kus risk madal ning koguja ei saa eeldada ka suuri võite turgudelt. Nii jääbki soovitud tootlikkus tulemata,“ selgitas pensionifondi strateegia teadvustamise vajalikkust Triin Messimas.
