Põhjala ühe asutaja ja tegevjuhi Enn Pareli sõnul on pilsner Pilky turuletoomine kindlasti üks Põhjala ajaloo suurimaid tootearendusprojekte. “Pilsneri pruulimise tahe oli meil olemas juba vanas pruulikojas, kuid tol ajal takerdus see tehnoloogia taha,” räägib Parel.

Pareli sõnul on 5% alkoholisisaldusega värskendav ja karge Pilky enam kui pool aastat kestnud arendustöö tulemus. Tema sõnul tahtsid nad valmistada mitte lihtsalt hea, vaid suurepärase õlle, mistõttu praagiti välja kolm esimest prototüüpi, millest oleks saanud 70 000 pudelit õlut.

Lihtsalt joodav Pilky konkureerib maitseprofiili mõttes maailma parimate tootjate laagriõlledega ja avab loodetavasti ka Eesti tavatarbijatele ukse käsitööõllede maailma. “Uue pilsneriga ongi meie eesmärgiks tuua käsitööõlle juurde need tarbijad, kelle jaoks on IPA või võimas Imperial Stout liialt tugevamaitseline või kange,” räägib Parel, kelle sõnul ei tähenda “lihtsalt joodav”, et õlut peaks suurtes kogustes tarbima ning nõustub Õllenaudi üleskutsega liikuda mahult maitsele.

Õlle nimi tuleb Põhjala peapruulmeistri Chris Pilkingtoni hüüdnimest ja toodi turule tema sünnipäevaks. Varem Šotimaal Brewdogi pruulikojas töötanud Pilkingtoni sõnul oli ideaalse pilsneri loomine keeruline ülesanne.

“Suurepärase laagriõlle pruulimine on hästi tehniline - selleks on vaja väga pehmet vett, täpset temperatuuri kääritamisel ja laagerdamisel, kõrgel tehnilisel tasemel pruulisüsteemi ja maailmatasemel pärmikäsitlust. Uues Noblessneri pruulikojas saab tootmisprotsessi täielikult kontrollida ja alles nüüd olime valmis oma lemmikpilsnerite väärilise õlle pruulimiseks,” räägib Pilkington, kelle sõnul on Põhjala põhimõte alati olnud, et kui oma õlledega 110% rahul ei ole, siis neid lihtsalt ei pruuli. Pilky pilsner on pruulitud parimatest pilsnerilinnastest ning kuivhumaldatud Saksa väärishumalatega.

Põhjala ekspordib küll 70% oma toodangust ligi 40 välisturule, kuid Pareli sõnul on ettevõtte jaoks oluline ka Eesti turg. “Vaatamata eelmise valitsuse arusaamatule aktsiisipoliitikale soovime me koduturul hindu mitte tõsta ja muuta seeläbi masstoodangust huvitavam õlu kättesaadavaks laiemale tarbijaskonnale,” ütleb Parel.

Edu eksporditurgudel ja jätkuv tootmismahtude kasv ei tee aga Põhjalast siiski suurtootjat. “Täna oleme umbes 70 korda (mitte protsenti), väiksemad kui näiteks Saku,” rõhutab Parel. Ometi toob tema sõnul müügiedu ekspordis kaasa kummalise olukorra, kus aktsiisi mõttes on Põhjala Eesti mõistes suurtootja, kellele rakendub rahvusvaheliste suurte õllekontsernidega võrdne aktsiisimäär.

“Tegemist on erakordselt ebaõiglase asjaoluga, et Eestis loetakse suurtootjaks juba üle 600 000-liitrise aastatoodanguga väikeettevõtteid, samas kui mujal Euroopas on enamikes riikides väiketootja piiriks 20 miljonit liitrit aastas,“ imestab Parel.