Eesti Võlanõustajate Liit: meie ei toeta kiirlaenude rangete reklaamipiirangute tühistamist
Eesti Võlanõustajate Liit on kiirlaenude rangete reklaamipiirangute tühistamise vastu. Nende hinnangul tuleb juba praegu piisavalt reklaame, mis innustavad inimesi laenu võtma, mistõttu ei tohiks reklaamipiiranguid leebemaks muuta.
“Mina kui võlanõustaja ütlen, et see on nonsense,” väljendas Eesti Võlanõustajate Liidu juhatuse liige Tiina Larven pahameelt seadusemuudatuste kohta. Larveni arvates jõuavad kiirlaenude reklaamid praegu väga lihtsalt inimesteni. Näiteks saadetakse varasematele laenuvõtjatele kirju, mis kiirlaenude ohtlikule teele suunavad. Samuti on kiirlaenu reklaamid nähtavad teleekraani vahendusel, mis õhutavad inimesi laenude küüsi langema. “Need [kiirlaenu reklaamid - toim] võivad olla varjatult, aga tegelikult on nad olemas,” ütles Larven.
Majandusministeeriumil valmis eelnõu kiirlaenu reklaamiseaduse muutmiseks, millega tahetakse leevendada vaid kolm aastat kestnud rangeid reklaamipiiranguid kiirlaenu andmiseks. Ministeerium väidab aga, et praegused reklaamipiirangud jäävad kehtima.
Seadusemuudatus lubaks praegusest rohkem teavet avaldada
Eesti Võlanõustajate Liidu juhatuse liige Ester Saag nendib, et reklaam luuakse nii, et see oleks tarbijale kutsuv, mitte hoiatav. Samas ei tohi seaduse kohaselt kiirlaenu reklaam ka pärast muudatuste kehtimist olla kutsuv ega jätta muljet, et laenu võtmine on lihtne ja riskivaba. Karmid reklaampiirangud kehtivadki selleks, et laenu pakkujad tavainimesi kergekäeliselt laenudeni ei meelitaks. Seega peaksid ranged reklaamipiirangud tarbijale kasulikud olema, sest need ei edasta liigset teavet. Praegu võib kiirlaenu reklaam sisaldada vaid kohustuslikku teavet, näiteks intressimäära, krediidi kulukuse määra ja ettevõtte kontakte. Seadusemuudatusega võib laenupakkuja avaldada aga rohkem teavet kui seni, näiteks võimaliku järelmaksu tingimusi nagu intress, tagasimakse kestvus, igakuise makse suurus ja toote lõplik hind tarbijale. Võlanõustajate hinnangul ei tunneta inimesed aga ahvatlevate reklaamloosungite taga ohtu, mis neid võlamaailma tõmbaksid.
Kiirlaenu võtmisel on üsna tõenäoline, et see mitte ei lahenda rahamuresid, vaid hoopis süvendab neid, sest kiirlaenu väljastatakse kõrge intressiga, kuid selle maksetähtaeg on enamjaolt lühike. Aastaid tagasi sai kiirlaenu väga kergelt ühe sõnumi saatmisega kätte. Laenu said inimesed, kellel juba oli vähemalt üks laen kaelas või kellel olid tõsised maksuhäired. Seetõttu oli maksejõuetus lihtne tekkima. Praegu on kiirlaenu võtmise peamiseks ohuks aga laenuvõtjate vähene teadlikkus laenutingimustest. Samuti ollakse laenu võtmisel liiga optimistlikud, kui valitakse üle võimete käiv lühike tagasimaksmise periood, et võetud laen kiiresti tagasi maksta ja seeläbi intressilt kokku hoida. Sageli ei suudeta aga pirakat laenu lühikese ajaga tagasi maksta ja rahamured süvenevad.
Võlanõustajad väidavad, et kiirlaenude arv on tõusnud ja võlgade hulk vähenenud. Neile jääb ebaselgeks, miks peaks seadust muutma, kui turg tõuseb ja ranged reklaamipiirangud kiirlaenudele toimivad.
Majandusministeeriumi ja võlanõustajate arvamused lahknevad
Majandusministeerium aga võlanõustajatega ühel meelel ei ole. Ministeeriumi hinnangul võimaldab rangete kiirlaenude reklaamiseaduse muutmine anda tarbijale rohkem informatsiooni laenutingimuste kohta. Laenupakkuja saaks seadusemuudatuse kohaselt lisada reklaami järelmaksu tingimusi nagu intress, tagasimakse kestvus, igakuise makse suurus ja toote lõplik hind tarbijale. “Me oleme analüüsinud mitu aastat turu tõmbuvust ja leidnud, et on aeg muudatusi teha just selle mõttega, et tagada tarbija haridus paremal tasemel ja anda inimestele suurem valik otsuste tegemisel,” selgitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving seadusemuudatuse vajalikkusest.
Talving rõhutab, et muudatuste läbiviimisel jääksid ikkagi kehtima kõik senised reklaamipiirangud, mis sätestavad, et reklaam ei tohi kutsuda laenu võtma. See tähendab, et loosungid, mis meelitaksid inimesi raha laenama, jääksid endiselt keelatuks. Praeguse seaduse kohaselt ei tohi toodet ja järelmaksutingimusi koos reklaamida, mistõttu ei saa tarbija reklaamist teavet laenu, liisingu ja järelmaksu võimaluste kohta.
Samuti peavad laenu väljastavad ettevõtted veenduma laenuvõtjate suutlikkuses. Finantsasutustele on kehtestatud eraldi nõuded, millega hinnatakse tarbijate krediidivõimekust enne laenu andmist. “Kui laenu taotleja ei ole võimeline probleemideta laenu tagasi maksma, siis ka tulevikus ei tohi talle laenu anda,” selgitab Talving.
Reklaamiseaduses tahetakse muuta vaid üht sätet
Praegused ranged reklaamipiirangud on kehtinud vaid kolm aastat. Talving nendib, et majanduskasvu tõttu on laenu mahud kasvanud. Tähtajaks tasumata laenude jääk on alla 5% laenuportfellide summast, mis on võrreldes 2014. aastaga kaks korda vähem. Finantsteenuseid on Eesti pea kümme korda vähem kui viis aastat tagasi. “Kogu see tegevusloastamine on andnud meile olukorra, kus meil on täna ausad ettevõtted turul,” lisab Talving.
Talving märgib, et seaduses soovitakse muuta vaid üht sätet, mis võimaldaks anda rohkem sõnalist teavet reklaamitava toote kohta. Kehtima jääksid näiteks kanalipiirangud ja reklaami emotsioonilist poolt puudutavad piirangud.
Eesti Võlanõustajate Liit ja Majandusministeerium kohtuvad lähipäevil, et selgitada erinevaid vaatenurki seadusemuudatusest. Talving usub, et kohtumisel leiab kinnitust, et kiirlaenude reklaamiseaduse muutmisega ei kao vastutustundliku laenamise põhimõtted.
