Astuvad Tallinnale kandadele: Riias on suur kaubanduskeskuste buum! Kas Lidlile on üldse turul kohta?
Sarnaselt Tallinnale oodatakse Riias Lidli kaupluste avamist, neid saab olema kuus, mis aga toimub jaekaubanduse buumile sarnaste arengute taustal, kirjutas Läti Delfi.
Nii eelmisel kui ka sel aastal pulbitseb Läti kaubandusturg sündmustest: Ikea avamine, Lidli saabumine, Akropolise käivitamine, mitme teise keskuse laiendamine, Riia ühe kauneima kaubanduskeskuse Azur" lammutamine, K-Senukai nn uue kontseptsiooni pood Procenter.
"Nii intensiivne tegevus selles valdkonnas näitab, et Läti jaekaubandus on praegu buumi faasis. See toob muidugi kaasa konkurentsi suurenemise nende seas, kes soovivad oma äri tõsiselt ja pikaajaliselt arendada, soovides kasvu ja paremat arengut. mängijad, kes on näiteks viimastel aastatel kogenud stagnatsiooni, pole märkimisväärselt investeerinud infrastruktuuri uuendamisse ega sortimendi täiustamisse, " ütleb Domina Shoppingu direktor Dina Bunce.
Samas juhivad Riga Plaza kaubanduskeskuse juhataja Urzula Spickus ja CBRE Baltics juht Santa Rozenkopf tähelepanu asjaolule, et "Akropoli" avamine pole ainus põhjus, miks teised kaubanduskeskused on juba mõnda aega investeerinud uutesse projektidesse. Supermarketites teatakse hästi, et nad saavad edukalt toimida, kuim täidavad tarbijate nõudmisi.
Riia kaubanduskeskuste arvu suurenemisest saavad kõige rohkem kasu tarbijad, kuna kaupmehed võitlevad nende tähelepanu eest, pakkudes rikkamat ja huvitavamat valikut. "Kuid see, kas Läti elanikkonna ja turismi üldine kasv rahuldab kõigi keskuste isusid, sõltub ajast, aga ka iga ettevõtja võimalusest mitte ainult rahuldada oma klientide praegusi soove, vaid ka üllatada neid millegi ootamatuga," rääkis Bunce.
muudatused supermarketite sektoris toimuvad lähiaastatel - ükskõik, mis saab, muutub või kasvab, jaguneb turuosaga või isegi kaob. Ja kui kõik on mõneks ajaks oma uued positsioonid võtnud (sest see on tsükliline protsess), leitakse jälle tasakaal ja õiged nišid.
"Supermarketitööstus muutub järgmise paari aasta jooksul - ükskõik, mis tuleb, muutub või kasvab, jaguneb turuosaga või isegi väljub. Ja kui kõik on oma uued positsioonid võtnud, leiavad nad mõneks ajaks oma tasakaalu ja õiged nišid," ütleb Bunce. Reklaamfoto.
Akropole efekt
Akropole kaubanduskeskuse turule sisenemine tasakaalustab Riia kaubandust, millele lisanduvad praegused kaks kesklinnast väljaspool asuvat kaubanduskeskust Spice ja Alpha.
Akropolis erineb teistest kaubanduskeskustest selle poolest, et suur osa alast on pühendatud mitmesugustele meelelahutustele: üheksa filmisaali, jäähall, sise- ja välimänguväljakud. Keskus on suunatud väga laiale tarbijaskonnale ilma neid kategoriseerimata.
Üürnikud - umbes 170 - pakuvad oma sortimendis nii kallimaid kaupu kui ka madalamaid hindu. See pole mõeldud spetsialiseerumiseks ainult väga rikastele, stiilsetele või väga noortele või vanadele tarbijatele.
Akropole Rīga juht ja Akropolis Groupi juhatuse liige Kaspars Beitiņš mainis varem, et kaubanduskeskuse hoone on 98 000 ruutmeetrit ja kogupindala peaaegu 16 hektarit. Projekti investeering on jõudnud umbes 180 miljoni euroni.
Muutuste aeg
Kauplemiskeskkond on praegu muutuste perioodil. Ehkki tarbijate ostujõud on suurenenud, on maailmaturu näitajad segmentide lõikes erinevad. Millenniumi põlvkond, 1990ndate lapsed on kasvanud, neist saavad praegused ostjad ja nende tarbimisharjumused erinevad eelmise põlvkonna omast. Nulljäätmed, rendi, ära osta - nende ideed ja tõekspidamised on erinevad, keskendudes uue kogemuse saamisele. Nii et kaubanduskeskuste arendamisel tuleb hakata mõtlema ja kaasama muid väärtusi, mis sobivad uutele tarbijatele.
Muutunud on ka viis, kuidas keskus oma püsiklientidega suhtleb - see on muutunud isikupärasemaks, kasutades uuemaid tehnoloogiaid. Veebipoodidega konkureerimiseks peavad ka supermarketid leidma viisi, kuidas muuta teenused digitaalseteks. Sama kehtib suhtlusvõrgustikes suhtlemise kohta.
Müügipinda tuleb üha juurde
Jaemüügipind Riias on Colliers Internationali 2019. aasta uuringu kohaselt jõudnud 692 000 m2-ni, Tallinnas 704 000 m2 ja Vilniuses 679 000 m2.
Kui Riias ehitatakse veel 116 000 m2 ja Tallinnas 56 000 m2, saab Riiast Tallinna ees Baltimaade suurima kaubanduspinnaga linn. Collieri uuringu kohaselt tuleks siiski arvestada ka vastavate linnade elanike arvuga: Tallinnas 453 tuhat, Vilniuses 541 tuhat ja Riias 638 tuhat.
Üks viimasel ajal kõige sagedamini küsitavaid küsimusi tööstuses on see, kas uus jaemüügipind vastab Läti elanike jõukusele ja kulutamispotentsiaalile? Turismi mõjust saab rääkida ka üksikute keskuste puhul. Näiteks Spice'is külastajate arvu ei suurene, kuid keskmine ostusumma on kasvanud. 2018. aastal on see 2017. aastaga võrreldes kasvanud 3%, mis näitab, et külastajad suurendavad oma sissetulekuid ja kulutavad rohkem.
Delfi on juba kirjutanud, et tänavu on kavas Jurmala maantee lähedale Piņķitesse rajada uus kaubanduskeskus "Via Jurmala Outlet Village". Keskuse arendaja, Outletico Ltd. juhatuse liige Andrei Dozorcev avaldab, et keskus peaks olema avatud märtsis 2020.
"Oleme suunatud nii kohalikele klientidele kui ka külastajatele välismaalt, peamiselt Leedust, Eestist, SRÜ-st, Skandinaaviast jne. Keskuse arendamine jaguneb kaheks etapiks, esimene avab 60-70 kauplust," selgitas Dozortsev.
