Kas utoopiline unistus või täiesti realistlik soov? Eestlased tahavad saada palgana 1705 eurot kätte
Palgaootuste mediaan, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, aastaga ei kasvanud ning on jätkuvalt 1500 eurot kätte. Palgaootuste kasvu pidurdumine vähendab survet palkade kasvule, kuna erinevused palgaootuste ja reaalselt teenitava töötasu vahel on vähenenud. Kui 2018. aasta uuringus oli erinevus tegelikkuse ja ootuste vahel 481 eurot, siis tänavu 380 eurot.
Kõige paremini vastavad tegelikud töötasud palgaootusele juhtide puhul, kus erinevus on ainult 150 eurot. Suuremad erinevused ootuste ja tegelikkuse vahel on mootorsõidukijuhtide ning oskustööliste ametirühmades, kus palgaootused ületavad reaalsust 400 euroga ja avaldavad endiselt survet palgatõusuks.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul on tegeliku palga ja palgaootuse erinevuse vähenemise taga ühe põhjusena madalama palgaga töötajate maksuvaba tulu määra suurendamine, mis on jätnud inimestele rohkem raha kätte. „Kuigi paljud töötajad on maksuvaba tulu kasutamisel ettevaatlikud ehk maksvad rohkem tulumaksu kui peaksid, on nende toimetulek siiski paranenud,“ ütles ta.
Seederi selgitas, et kui kaks aastat tagasi oli uuringus osalenud lihttööliste seas 48% neid, kes tulid oma töötasuga kehvasti toime, siis käesoleva aasta kevadel tuli kehvasti toime 39% lihttöölistest. Ülejäänud tulid keskmiselt või hästi toime. „Veidi on paranenud ka müügi- ja teenindustöötajate toimetulek – kaks aastat tagasi tuli neist kehvasti toime 49%, selle aasta kevadel 42%,“ lisas ta.
Samuti on iga viienda töötaja hinnangul töötasu kasvu mõjutanud ka riikliku alampalga tõus. Enim mõjutas riikliku alampalga tõus uuringus osalenud müügi- ja teenindustöötajaid (41%) ja lihttöölisi (33%).
Tööportaali CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul mõjutab töötajate palgaootusi ka teadlikkuse kasv. „Tervelt kolmandik Eesti suurimas tööportaalis avaldatud tööpakkumistest on avaliku palganumbriga, mis muudab tööturgu läbipaistvamaks ja annab töövõtjatele võimaluse vaadata, missugust palka sarnastel ametikohtadel pakutakse.“
Palgaootuse ja tegeliku palga erinevuse kahanemist mõjutab vähesel määral ka uuringu metoodika, mille järgi brutotöötasu ümberarvutamisel netotöötasuks võeti arvesse maksimaalne lubatud maksuvaba tulu määr, kui töötaja ei osanud öelda, kui suur tema maksuvaba tulu aprillis 2019 oli.
Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas Eesti suurimat tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2019. aasta kevadel korraldatud tööandjate küsitluses osales 523 organisatsiooni esindajat ning töötajate küsitlusele vastas 9350 töötajat ja tööotsijat.
