Paarsada nälga surnud põhjapõtra on tõestus sellest, mis võib juhtuda kliimasoojenemise tagajärjel

Eelmisel talvel suri kauges arktilises Teravmägede saarestikus nälja tõttu 200 põhjapõtra. Norra teadlaste sõnul on see ehe näide sellest, mis võib kliimamuutuste tõttu juhtuda tundlikes ökosüsteemides.

Teravmägesid, mis jääb mandri-Norra ja põhjapooluse vahele, katab looduslik taimestik, mida ainsana kujundavad seal elavad põhjapõdrad, kirjutab New York Times. Norra polaarinstituudi teadlased on jälginud sealset põhjapõdra populatsiooni alates 1978. aastast.

Kliimamuutused, mis on toonud endaga kaasa külmemad talved, on pikendanud saarestikus ka suve pikkust ja tõstnud temperatuure. Selle tulemusel on kasvanud ka põhjapõtrade arvukus. See aga tähendab talvel seda suuremat konkurentsi niigi napi toidu pärast, suurendades sellega ohtu nälga surra.

Seda ohtu suurendavad veelgi talvised vihmasajud, mis tekitavad lumele tugeva jääkooriku ja takistavad põhjapõtradel lume alt toidu leidmist. Norra polaarinstituudi teadlaste sõnul suri viimati nii palju põhjapõtru kui eelmisel talvel 2007-2008 talvel.

Kuigi Teravmägede põhjapõtrade täpset arvu pole teada, siis vaatluste tulemusel pandi tähele et ühes orus kasvas nende arv 400-lt 1200-ni aastatel 1979 kuni 2013. Saarestiku põhjapõtrasid eristab ka see, et erinevalt mujal levinud karjalisest eluviisist, armastavad nad artiklises saarestikus liikuda üksi ja on pigem paikse iseloomuga.

Teadlased avastasid GPS signaale uurides, et eelmisel talvel lahkusid paljud põhjapõdrad oma elupaigast, et mujalt toidupoolist leida. Nad uitasid kas merekallasteni välja, et sealt adru leida või viisid toiduotsingud neid arktilisse kõrbesse.

Esimesed märgid kliimamuutuste mõjust Teravmägede põhjapõdra populatsioonile hakkasid endast tundma juba 2013. aastal. Teadlased ennustavad jäise lumekatte moodustumise sagenemist ja see paneb nende hinnangul ka saare tundliku ökosüsteemi järjest suuremasse ohtu.

Norra põhjapõtrade populatsioon küündib 220 000 loomani.