Kremli poliitika sundis Neste Venemaalt lahkuma
Soomlased teenivad kütuseäri müügiga Venemaa valitsuse kontrolli all olevale Tatneftile umbes 142 miljonit eurot.
Neste teatas juuli alguses, et loovutab Peterburis 75 bensiinijaama ja naftaterminali Tatarstani Vabariigi poolt kontrollitavale Tatneftile tänavu aasta lõpuks, kuid tehingu summat ei avalikustanud.
Pärast müüki saab Tatneft õiguse Neste kaubamärki veel viis aastat kasutada.
Neste põhjendas oma sammu sellega, et ta soovib keskenduda „strateegilistele prioriteetidele“. „Neste on pühendunud taastuvenergia ja suletud ahelaga majanduse maailma liidriks saamisele,“ ütles Neste president ja tegevjuht Peter Vanacker.
Venemaa on Nestele naftatoodete peamisi tarnijaid, kuid ettevõtte jaemüügis omas idanaaber vaid väikese osa - 7%. Nii teenis ettevõte 2018. aastal Venemaal 299,3 miljonit eurot. Kodumaal Soomes teeniti 3,15 miljardit eurot ja Balti riikides 867,8 miljonit eurot. Samal ajal kasvasid Venemaal müügitulud 2017. aastaga võrreldes vaid 3%, teistes riikides oli dünaamika positiivsem.
2017. aastal lõpetas Neste Venemaa tütarfirma rohkem kui 10 miljoni euro suuruse kasumiga, mis oli halvem tulemus kui 2016. aastal.
Kuid turuosaliste sõnul polnud Venemaa äri müümise peamine põhjus majandustulemused. “Neste hakkas pakkujat otsima 2017. aastal. Kuid 2018. aasta sündmused, kui turg läks üle käsitsi juhtimisele, lükkasid teda lõpliku otsuse poole ja sai selgeks, et Venemaal pole ega tule turusuhteid,“ ütles Peterburi naftaklubi president Oleg Ašihmin.
Tuletame meelde, et 2018. aasta kevadel tõusid naftatoodete hinnad Venemaa hulgimüügiturul järsult. Suured vertikaalselt integreeritud ettevõtted hoidsid pärast Kremli sekkumist kunstlikult jaehinda madalal, samal ajal kui sõltumatud mängijad seisid silmitsi halva valikuga: tõsta hinda ja kaotada kliente või hoida hinda samal tasemel ning kaotada kasumit.
Valitsuse ja suurettevõtete leping hindade külmutamiseks lõppes 1. juulil 2019, sest ametnikud otsustasid seda mitte pikendada, viidates asjaolule, et olukord on stabiliseerunud. Valitsus lubas hüvitada saamata jäänud nafta eksporditulu, kui maailmaturu hinnad on atraktiivsemad kui siseturul.
Mitteametlikes vestlustes rääkisid soomlased, et kui nende riigis tehakse sarnane kunstliku hinna piiramise ettepanek, siis selle avaldanud ametnik arreteeritakse, ütles Peterburi kütuseturu üks mängijatest Fontankale.
Venemaa asepeaministri Dmitri Kozaki kohtumisel Soome peaministriga tõsteti päevakorda ka küsimus Neste väljavaadetest. „Pärast seda jõudsid soomlased järeldusele, et Venemaa tuleks maha jätta. Hinnad on jätkuvalt kunstlikult piiratud, ” selgitas Ašihmin.
Neste ei vastanud artikli avaldamise ajal Fontanka küsimustele lahkumise võimalike poliitiliste ja majanduslike põhjuste kohta.
Lisaks Nestele lahkub Venemaa turult ka teine nn sõltumatu tegija PTK, mis teatas 30. juulil oma äri müümisest riigi poolt kontrollitava Rosnefti tütarfirmale. Tehing hõlmab 141 bensiinijaama Peterburis, Leningradis, Murmanskis, Novgorodis, Pihkvas, Tveri regioonides, samuti Karjala Vabariigis, 125 kütuseveokit, samuti kahte nafta terminali – üks Peterburis ja teine Novgorodi piirkonnas.
Tehingu summat ei avalikustata. Varem hindasid eksperdid selle väärtuseks 567 miljonit eurot.
PTK-le kuulus enne tehingut 17% Peterburi turust, siis Rosneftile 10%.
PTK loodi 1994. aastal Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki algatusel. Aktsionärideks sai nii Smolny kui ka ligi 20 Peterburi ettevõtet. Aastatel 1998–2002 oli PTK asepresidendiks Vladimir Barsukov (Kumarin), keda uurijad peavad Tambovi kuritegeliku rühmituse juhiks, kes nüüd kannab vanglakaristust ja ootab uute kohtuprotsesside lõppu.
Pärast Kumarini vangistamist juhtis PTK-d Juri Antonov, kes oli varem viis aastat Peterburi asekuberner. Vahetult enne seda müüs linn oma osaluse naftaettevõttes. 2014. aastal liikus PTK Andrei ja Olga Golubevi omandusse.
