Spetsialist selgitab: kui palju alkoholi on liiga palju? Mis juhtub kehaga, kui liigselt tarbida?

Suvi on aeg, kui inimesed käivad paljudel koosviibimistel ning üritustel, kus tarbitakse alkoholi. Kust aga läheb piir, et alkoholi on tarvitatud liiga palju ja kuidas seda kontrollida. Selgitab SYNLABi laboriarsti dr Jüri Laasik.

"Kui palju on liiga palju?" - nii võib küsida päris mitme asja – söögi, raha, spordi, aga kindlasti ka alkoholi kohta. Tunneme neid, kes arvavad, et teavad, mis on nende kogus ja kust läheb piir.

Paraku sageli need piirid ületatakse. See võib kesta aastaid ilma, et mõtleksime oma organismi tervisele. Otseselt midagi hullu tunda ei ole ja lööme käega. Tegelikult võiksid alkoholi regulaarsed tarbijad oma tervist siiski kontrollida.

Suviste pidustuste aegu on paslik oma alkoholi tarbimise üle järele mõelda. Küsimus pole ainult ühes õhtus, vaid üldises käitumises.

Tervise Arengu Instituudi andmetel joob ligi kolmandik täiskasvanud alkoholitarvitajatest alkoholi liiga palju. Kas sina oled üks neist? Kes meist on oma koguseid kokku lugenud või veel enam – kirja pannud? Ja kui paljudele vaataks näkku karm tõsiasi, et jah, seda on liiga palju.

Klaasike veini lõunasöögi kõrvale, väike õlu sõpradega piknikul, pidu nädalavahetusel või eduka projekti tähistamine. Nii see tilkhaaval koguneb. Päris ohutut alkoholi kogust ei ole olemas.

Vähkkasvajate, maksakahjustuse ja närvisüsteemi häirete tekke risk hakkab tõusma juba väga vähesest kogusest. Alkoinfo.ee järgi on alkoholil juba väikestes annustes organismi kahjustav toime ning seda ei tohiks üldse tarbida.

Kust lähevad piirid?

Jookide alkoholisisalduse kirjeldamiseks kasutatakse alkoholiühiku mõistet. Üks alkoholiühik on 10g puhast alkoholi. See tähendab 20–25 ml kanget alkoholi ja umbes 280 ml õlut või 120 ml veini.

Ühe ühiku suurus oleneb alkoholi kangusest: mida kangem on alkohol, seda väiksem kogus moodustab ühiku. Joodud ühikute arvu saab teada, kui korrutada joogi alkoholisisalduse joodud alkoholihulgaga ja jagada 1000-ga.

Näiteks – kui oled ära joonud ühe 500 ml pudeli 4,8% õlut, oled joonud 2,4 ühikut. Või kui oled joonud ära ühe pokaali 120 ml 12% veini, oled joonud umbes 1,4 ühikut.

Alkoinfo.ee järgi on alkoholi tarbimise madala riski maksimaalne piir täiskasvanud naistel päevas vähem kui 2 ja nädalas vähem kui 8 alkoholiühikut ning täiskasvanud meestel päevas vähem kui 4 ja nädalas vähem kui 16 alkoholiühikut.

Kas olen end juba kahjustanud?

Üks võimalus alkoholitarvitamise riskitaseme tuvastamiseks on AUDIT (The Alcohol Use Disorders Identification Test) test, mida kasutavad oma töös perearstid ja mida saab teha veebilehel alkoinfo.ee.

Regulaarselt alkoholi tarbiv inimene võiks enda tervist kontrollida ka vereanalüüsidega. SYNLABi laboriarsti dr Jüri Laasiku sõnul on alkoholi mõju testijaid aasta-aastalt üha rohkem ning nii saadakse võimalikele organite kahjustustele jälile juba varajases staadiumis.

Viimane annab inimestele võimaluse oma alkoholikäitumine ümber vaadata, arsti poole pöörduda, nõu pidades saada soovitusi edasiseks tervisekäitumiseks ning vajadusel ravi, et edasisi kahjustusi maksimaalselt vältida. “SYNLAB on alkoholi kahjustava toime hindamiseks välja töötanud Alkoholi mõju paketi,” selgitab dr Laasik.

See koosneb 5 vereanalüüsist ja võimaldab saada objektiivset infot alkoholi tarvitamisest tekkinud organsüsteemide kahjustuste kohta ning aitab vajadusel inimest motiveerida alkoholitarvitamisest täielikult loobuma. “Kui analüüside tulemustes esineb kõrvalekaldeid, on see väga suur ohumärk, kuna alkoholi tarvitamisest võivad juba olla tekkinud organsüsteemide kahjustused,” rõhutab laboriarst.

Laasik lisab, et nende analüüside abil ei saa hinnata mõistlikke koguseid alkoholi joomiseks. Kui kõik analüüsid on normi piires, ei saa see ka julgustada inimest oma alkoholi tarbimist suurendama või senisel moel jätkama. Alkoholi tarvitamisel peab lähtuma põhimõttest – mida vähem ja harvem, seda parem.