Ketserlikud ideed. Kui rahapoliitika ei tööta, peaks keskpangad andma raha otse inimestele
Vanasti määrasid keskpangad raha hinda läbi intressitasemete. Tulevikus paistab, et nad teevad seda raha ära andes.
USA näib isegi pärast intressilangetust nagu anomaalia. Euroalal, Šveitsis, Jaapanis ja Skandinaavias on baasintressimäärad negatiivsed. Arvestades, et eelmistes majandusseisakutes on USA keskpank langetanud intressitaset 4-5 protsendipunkti, ei paista see ka USAst mööduvat.
Negatiivsed intressid ajavad inimesi segadusse. Ka paljud ökonomistid arvavad, et selle mõju pole tõhus. Kui intressid on juba madalad, siis pole täiendav intressialandamine enam efektiivne. Aga mida siis teha rahapoliitikaga?
Läinud nädalal ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et valitsused peavad läbi eelarvepoliitika midagi ette võtma majanduse olukorra halvenemisel. Saksamaa rahandusminister valas sellele ideele kiiresti külma vett peale. Sestap näib abi eelarvepoliitika näol soovmõtlemisena.
Kui intressitasemed on kehtestatud jõuga ja rahandusministrid pole usaldusväärsed partnerid, siis kes aitab? Sestap pakub Longeran välja kolm värsket ideed, mis kõik hõlmavad trükitud raha inimestele andmist.
Esimene on toodud välja ökonomisti Frances Copolla raamatus The Case for People's Quantitive Easyng. Keskpank saadab tšekid inimestele. See on testitud. Finantskriisi ajal saatis Austraalia tšekid inimestele. Austraalia pääses majanduslangusest. Copolla idee alusel peaks kandma keskpank elektroonilist raha ja kandma selle inimeste arvetele. Aga ökonomistid ei langeta olulisi otsuseid. Lisaks võivad tekkida õiguslikud ja administratiivsed probleemid. USAs ja Suurbritannias eeldaks see arvatavasti uusi seadusi, kuid mitte euroalal. Seni on ainult Tšehhi keskpank viidanud, et nad võivad järgmises kriisis sellist poliitikat kasutada. Innovatsioon tuleb sageli kummalistest kohtadest.
Teist poliitikat viljeleb juba Jaapani keskpank. Hiljuti soovitas seda ka investeerimisfirma BlackRocki fondijuht. Keskpangad peaksid andma raha aktsiaomanikele, ostes börsilt aktsiaid kokku.
Vahest üllatavaim idee tuleb kõige kummalisemast kohast – Euroopa Keskpangast. Selleks on pikaajalised suunatud refinatseerimisoperatsioonid ehk kahesed intressitasemed. Selle raames antakse raha ära nii laenuvõtjatele kui säästjatele. Sellised intressimäärad tõstaks kindlasti tarbimist ja majandusaktsiivsust. Majanduses on tegelikult kaks intressimäära, mis mõjutab inimesi. Intressitase, millega nad saavad laenu võtta ja millega säästa. Intressitaseme langetamisel on probleem, et hoistajad kannatavad säästudelt saadava intressitulu vähenemise tõttu.
Aga mis oleks, kui keskpank langetaks laenuintressimäära ja tõstaks samal ajal intressimäära millega hoiustajad saavad raha säästa? Euroopa Keskpanga programm täpselt nii teekski. Nad saavad langetada pankadele antavat laenuintressi, kui need laenatakse edasi erasektorisse ja nad saavad samal ajal tõsta intressimäära, millega saab raha hoiustada. Majandusajalugu ja lihtne loogika ütlevad, et kui suurendada inimeste tulusid, siis majandus paraneb.
