Hiina võib kasutada oma rahvusvaluutat kaubandussõjas relvana USA vastu
Täna lasi Hiina esmakordselt 11 aasta jooksul nõrgeneda jüaanil USA dollari vastu läbi 7 jüaani taseme, kirjutab Reuters.
Arvatakse, et see on märgiks, et Peking võib kasutada jüaani nõrgenemist relvana USA vastu peetavas kaubandussõjas. Samas eskaleerib see pingeid USAga.
Päevane 1,4 protsendine kursikukkumine tuli pärast seda, kui USA president Donald Trump ehmatas investoreid lubadusega kehtestada veel 300 miljardi dollari väärtuses Hiinast sisseveetavatele kaupadele kümne protsendine tollitariif. See jõustub 1. septembril, kui ei otsustata ümber. Sellega lõpetati kaubandussõjas ligi kuu aega kestnud vaherahu.
Mõnede analüütikute hinnangul võib avaneda kaubandussõja koledustes uus rinne - valuutasõda.
Capital Economicsi Hiina vanemökonomist Julian Evans-Pritchard ütles, et Hiina keskpank on tõenäoliselt end tagasi hoidnud piirates jüaanil nõrgenemist, et mitte kahjustada USAga peetavaid kaubanduskõnelusi.
„Fakt, et nad ei kaitse enam seitsme jüaani taset dollari vastu, viitab, et nad on kaotanud lootuse USAga saavutatava kaubanduskokkuleppe osas,“ märkis ta.
Täna teatas Hiina keskpank, et jüaani nõrkuse taga on kaubandussõda, kuid nad ei muuda valuutapoliitikat, mille kohaselt on jüaani mõlemas suunas kõikumised tavapärased.
Keskpanga ametlik keskkurss fikseeriti täna 6,9225 jüaanil dollari eest.
Trump on korduvalt süüdistanud Hiinat valuutakursi manipuleerimises. Edasine jüaani nõrgenemine võib kutsuda esile Washingtonis raevu.
Kaubanduspingete seisu näitab see, et Hiina nõudis riigifirmadelt, et need peataksid USAst põllumajandusliku tooraine impordi.
