Kes on Euroopa Liidu poolt IMFi uueks juhiks pakutud Kristalina Georgieva?
Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid pärast pingelisi läbirääkimisi reedel kokkuleppele selles, kellest võiks saada Christine Lagarde’i asemel rahvusvahelise valuutafondi (IMF) uus juht, kirjutab New York Times. Pärast mitmeid läbirääkimisvoore jõuti kokkuleppele tänase Maailmapanga tegevjuhi kandidatuuri üles seadmises.
„On suur au olla nomineeritud IMF-i juhi kohale,” märkis Georgieva Twitteri vahendusel. Viimases voorus oli bulgaarlanna vastamisi Hollandi endise rahandusministri Jeroen Dijsselbloemi.
Georgieva valik on töövõiduks Prantsusmaale, kes on alates sellest hetkest peale, kui avalikustati, et tänasest IMF-i juhist Christine Lagarde’ist saab uus Euroopa Keskpanga juht, teinud tugevat lobitööd selleks, et bulgaarlanna valituks osutuks. Kaotuseks oli see otsus Saksamaale ja Hollandile, kes toetasid Dijsselbloemi.
IMF peaks põhikirja muutma
„Proua Georgieval on olemas nii oskused kui ka kogemus ja rahvusvaheline usaldusväärsus, mis on vajalikud selleks, et Christine Lagarde’i järel jätkata edukalt tööd IMF-i juhina,” sõnas Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire pressiteate vahendusel.
Ülejäänud valuutafondi liikmetel on aega kuni 6. septembrini oma kandidaate üles seada. Ühtlasi peab IMF ka oma põhikirja muutma, sest praegu on seal tingimus, et valuutafondi juht ei tohi olla vanem kui 65 aastat, sest Kristalina Georgieva sai just sel aastal 65-aastaseks.
Bulgaarlanna on oma pika karjääri jooksul, mis on viinud teda kõrgetele kohtadele erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides nii Brüsselis kui Washingtonis, näidanud, et suudab hakkama saada ka kõige raskemate poliitikavaldkondade ja riikide vaheliste suhetega, kirjutab Financial Times.
Staažikas Bulgaaria ökonomist – kes on hetkel Maailmapanga tähtsuselt teine ametnik – oleks IMFi kohale valituks osutumise järel kolmas naine, kes on hiljuti kõrgele ametikohale saanud. Sellega liituks ta Euroopa Komisjoni värske presidendi Ursula von de Leyeni ning Euroopa Keskpanga juhiks valitud Christine Lagarde’iga.
Endise Bulgaaria rahandusministri Simeon Djankovi sõnul on Georgieva nii Euroopa Liidu institutsioonides kui Maailmapangas töötatud aja jooksul saanud töökogemuse, mis on andnud talle üleilmse tuntuse.
„Tal on selge eelis teiste Euroopa kandidaatide ees, kes tunnevad end kodus Euroopa teemades, kuid ei oska öelda midagi Ruanda, Indoneesia või Honduras kohta,” põhjendas Djankov, kelle sõnul on Georgieva kõigi nende maailmariikide juhtidega kohtunud.
Alustas majandusõppejõuna
Nii inglise kui vene keeles väga soravalt suhtlev Georgieva oli oma karjääri algusaastatel majandusõppejõud Sofias, kust ta liikus 1990. aastatel pärast nõukogude liidu langust 1990. aastatel tööle maailmapanka.
Ta juhtis seal mitmeid keskkonnaprogramme enne, kui sai maailmapanga keskkonna osakonna juhiks ja hiljem, ajavahemikus 2004-2007 ka maailmapanga alaliseks esindajaks Venemaal. Enne Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö, humanitaartöö ja kriisireguleerimise volinikuks saamist 2010. aastal jõudis Georgieva olla ka Maailmapanga asepresident.
Euroopa Komisjoni volinikuna töötades teenis ta palju poolehoidjaid selle eest, et suutis mitu aastat hoida 28 riigi ühenduse finantsasjad kontrolli all, hoolimata paljudes pingetest, mis sellega seondusid. 2016. aastal kandideeris ta ka ÜRO peasekretäri kohale, kuigi ebaõnnestunult.
„Tal on oskus konsensuslike otsusteni jõuda,” märkis Sophie Alexandrova, kes töötas Georgieva kabinetis, kui ta veel Euroopa Komisjoni volinik oli. „Ta suudab inimesi rasketel hetkedel, kui emotsioonid on laes, eriarvamustel olevad osapooled kokku ühise laua taha tuua,” lisas Alexandrova.
Üks teine Georgieva kolleeg Euroopa Komisjonist märkis, et ta on väga nõudlik ja mitte alati ei ole temaga kerge koos töötada, kuid bulgaarlanna viib asjad ellu tänu raskele tööle ja isiklikule sarmile. „Tema alluvuses on väga keeuline töötada, kuid kõik imetlevad tema efektiivsust ja üleinimlikku energiat,” märkis ta.
Rahandusteemades vajaks ametnike abi
Viimased kaks ja pool aastat, mis Georgieva on töötanud Washingtonis Maailmapanga tegevjuhina, on võimaldanud tal saada veel täiendavat töökogemust, millest võiks talle kasu olla ka IMF-i juhi kohal. Valituks osutumise korral saaks Georgievast esimene IMF-i juht, kes ei ole lääneriikide taustaga. Seegi räägib tema kasuks.
Erinevalt Christine Lagarde’ist ja varasematest IMF-i juhtidest on Georgieva aga vähem kogemust otsestes rahandusteemades, kus tal tõenäoliselt tuleb rohkem toetuda IMF-i ametnike pädevusele. Samas märkis endine USA rahandusministeeriumi amentik Douglas Rediker, et kandidaati, kel oleks pädevus kõigis IMF-iga seotud teemades, olekski keeruline leida.
