DELFI TV SELGITAB | Antibiootikumideta kasvatatud kana? Ilusale märgisele vaatamata pole Talleggil ravimitest pääsu

Mitmed linnulihatootjad on tulnud turule antibiootikumideta kasvatatud kanaga. Lähemal vaatlusel selgub, et selle taustal on nende kasutamine siiski normiks.

See, et loomi ravitakse, pole muidugi uudis. Tööstuslikus lihatootmises on antibiootikume juba aastakümneid kasutatud, tihti kergekäeliselt, ergutamaks karjade kasvu või kompenseerimaks puudujääke loomapidamise sanitaarses pooles. Antibiootikumide liigkasutamine aga kasvatab bakterite vastupanu ja ravile allumatud bakterid levivad farmidest lisaks lihatarnele ka väetiste kaudu keskkonda. Kui midagi ei muutu, on ekspertide sõnul aastaks 2050 kümned miljonid inimesed surmasuus.

Viimastel aastatel on Euroopa Komisjon asja aga ette võtnud, piirates lihatööstuse vaba voli antibiootikumide kasutamisel. Ka kodumaine lihabränd Tallegg on tulnud turule antibiootikumideta kasvatatud kanalihaga. Põhjus, miks just linnukasvatus initsiatiivi näitab, on lihtne: broilerite elutsükkel on napilt üle ühe kuu. See on piisavalt väike aken, et loomade haigestumist vältida.

Vastava süsteemi loomine on täiesti elementaarne, arvestades kasvavat survet lihatööstusele, ent Talleggi tootevalikus on ohtralt ka tooteid, mis ei kanna "antibiootikumideta kasvatatud kana" märgist. Lähemal vaatlusel selgub, et kõlav lubadus ei laiene tervele tootmistsüklile. Miks nii?

Vaata videot!

Kommenteerib Eve Samuli, Talleggi linnukasvatusdivisjoni direktor:

Antibiootikumide kasutamisest tulenevate ohtude selgitamine on vajalik, kuid esmalt on väga oluline mõista, et kanaliha, mis jõuab poelettidele, ei sisalda antibiootikume. Samuti on oluline mõista, et antibiootikumide kasutamine linnukasvatuses ei ole normiks ja arenenud riikide broilerikasvatus on viimastel aastatel väga oluliselt vähendanud antibiootikumide kasutamist.

Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena ja haiguste ennetamiseks lindudel ja loomadel on Eestis ning kogu Euroopa Liidus keelatud. Antibiootikumide kasutamine on Euroopa Liidus looma- ja linnukasvatuses lubatud vaid ravi eesmärgil ja ainult veterinaararsti ettekirjutuse alusel vastavalt labori- ja kliinilistele uuringutele. Juhul, kui lindu on olnud vajadus ravida, kehtib lihatööstusesse saatmise keeluaeg, mida jälgitakse väga rangelt – nii tagatakse, et ravimijäägid ei jõua inimese toidulauale.

Eesti ainsa linnulihatootjana oleme Talleggis investeerinud lindude elutingimustesse, heaolusse ning bioohutusmeetmetesse, mistõttu esineb lindude haigestumist meie farmides väga harva. Vastutustundlikud ettevõtted loovadki loomadele ja lindudele võimalikult head elutingimused, et ennetada terviseprobleeme ja vähendada vajadust ravimise järele, mitte ei loobu ravimisest antibiootikumidega ka juhtudel, kui ravi parandab tervist ja heaolu. Kui lind on siiski mingil põhjusel haigestunud, siis hoolitsetakse tema eest ning ravitakse veterinaararsti määratud raviskeemi järgi. Oleme Talleggis minimeerinud lindude ravimise antibiootikumidega ning eelistame alati looduslikke alternatiive.

Veterinaar- ja Toiduamet tunnustas 2019.a. kevadel Talleggi linnukasvatust ilma antibiootikumideta kasvatatud kanade süsteemi loomise eest, millest tulenevalt lisasime maikuus Talleggi värske kanaliha pakenditele vastava märke „Antibiootikumideta kasvatatud“. Tegemist on vabatahtliku märgistusega, mis tähendab, et linnulihatootjana astume sammu seadustest edasi ning anname tarbijatele lisagarantii, et nende ostetud konkreetne kanalihatükk pärineb kanalt, keda ei ole tema eluea jooksul kordagi ravitud antibiootikumidega.

Mis puudutab pakendimärgist, siis alustasime selle kasutamist värske liha pakenditel. Kuna igasugused pakenditega seotud muudatused on ajaliselt ja finantsiliselt ettevõttele suur kulu (sh kujundamine, trükiplaadid, laovarud, tootmine jpm), siis liigume märgistuse kasutuselevõtul etapiti edasi.