"Rämpskirjade ohvriks langedes ja PIN-koode tähelepanematult sisestades riskivad inimesed siiski reaalselt raha kaotamisega, kuna juriidiliselt vastutab klient, olles tehingud tugeva autentimisvahendiga kinnitanud," nentis LHV turundusjuht Margit Kotkas.

"Muidugi aitame me pangana klientidel raha tagasi taotleda ja tehinguid vaidlustada" kinnitas ta.

Pettus ringleb

Rämpssõnumi ohvriks langenud LHV klient ütles Delfile, et sai panga nimelt SMS-i, mis palus kontot uuendada. Ta tegi seda automaatselt, sest väliselt tundus kõik nii nagu peaks.

"Umbes pool tundi hiljem tuli mõte oma kontoseisu vaadata ja siis avastasin, et välkmaksega oli maha läinud 14 000 eurot," ütles ta.

Petusõnum, mis LHV kliendile panga nimelt saadeti

Samalaadseid petusõnumeid saadeti ka juuli lõpus suvalistele numbritele, sealhulgas LHV klientidele.

Kotkase sõnul oli ka tookord paraku kliente, kes petulehele sisenemiseks oma Mobiil-ID või Smart-ID PIN-koodi sisestasid ja reaalset kahju kannatasid.

"Täpsemat kahju kannatanud klientide arvu ega kahju summat me kommenteerida ei saa," ütles Kotkas.

Pank teavitas kliente petukampaaniast nii sotsiaalmeedia, kodulehe kui ka pressiteate kaudu. "Teatasime juhtumist Eesti politseile ja Riigi Infosüsteemi Ametile," lisas LHV turundusjuht.

"Teame antud rünnakutest ning nende uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus, mille raames uurime kõiki viimastel kuudel juhtunud analoogseid rünnakuid," ütles PPA keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross. Ta lisas, et juhtum on kõrge prioriteediga.

RIA intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Tõnu Tammeri sõnul suhtleb amet sõltuvalt juhtumi eripärast nii panga, sideoperaatori, politsei kui ka õngitsuslehti majutavate ettevõtetega, et võimalikult kiiresti sellised pettused peatada.

"CERT-EE-le on viimase paari kuu jooksul antud sellistest õngitsustest teada mitmeid kordi kuus," nentis Tammer.

Tasub olla valvel

Kotkase sõnul suudeti juuli lõpus, kui petusõnumid ringlesid, suurema osa klientide kahju ära hoida tänu sellele, et kliendid pangale pettusest teada andsid.

"Küll aga tasub klientidel meile alati märku anda, kui märgatakse oma kontol kahtlaseid tehinguid," rõhutas ta.

LHV infoturbejuhi Tiit Hallase sõnul on viimasel ajal sagenenud petuskeemid ja nendes LHV brändi kasutamine. "Samuti on viimasel ajal ühe rohkem toimunud pettusi mujal kui e-posti teel, kus inimesed on ehk rohkem harjunud neid pettuseid märkama ja ära tundma," lisas ta.

"Omalt poolt teeme endast oleneva nii klientide teadlikkuse tõstmise osas, et sellisteks skeemideks valmis olla ning töötame välja meetmeid, et selliste pettuste ohvriks langenud inimeste kahjusid minimeerida," ütles Hallas.

Kuidas ennast selliste kelmuste eest kaitsta?
  • Internetipanka sisse logides tuleb alati veenduda, et tegemist on ametliku pangakanaliga. Sellele viitab korrektne veebilehe aadress, toimivate linkidega ja korrektne lehekülg.
  • Libalehe aadress on tavapärasest pikem ja lohisevam ning reeglina ei sisaldu nendes Eesti domeenitunnust .ee. Õngitsuslehe ülesse seadnud kurjategijad tahavad, et inimene sisestaks PIN-koodid, et sooritada samal ajal inimese eest ära tehing õiges pangas.
  • Internetipanka sisenemisel ei tohi kunagi sisestada PIN2-koodi, mis on mõeldud vaid tehingute ja lepingute allkirjastamiseks. Kahtluste korral võib pöörduda panga poole kinnituse saamiseks, kas tegemist on õige sõnumiga.
  • Oma Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode tuleb väga hoolikalt kaitsta ning alati veenduda, et telefonis enne kinnitamist näidatav kontrollkood vastaks interneti- või mobiilipanga lehel kuvatud koodile. Samuti tuleb veenduda, mis toimingut kinnitatakse.
  • Petturid mängivad peamiselt inimeste tähelepanematusele. Kahjusid aitavad vähendada ka mõistlikud limiidid ülekanneteks.


Allikas: RIA, LHV